E.E.L.C.

ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH
383 Jarvis St.
Toronto, Ontario
M5B 2C7
 
Telephone:  416-924-1563

 

Bylaws in English and Estonian


home

(These Statutes were enacted as a law 1935 in Independent Estonia. They have since, 1967 and 1974, been amended in due legal course in exile.)

 

Constitution of the

ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH (E.E.L.C.)

Part 1. THE CHURCH

 

Chapter 1: Nature, Objectives, Tasks and Doctrines of the Church

Article 1.

The Estonian Evangelical Lutheran Church is a free church of the people and is administered by its own autonomous governing body All members of the congregations of the E.E.L.C. are its members.

Article 2.

The aims and tasks of the E.E.L.C. are to preach the word of God, to promote the living faith and Christian love, to respond to religious, moral, charitable and education needs, to undertake missionary work at home, abroad and among seamen, and to guide, coordinate, assist and supervise the work of its congregations and their officers.

Article 3.

Members of the congregations of the E.E.L.C. include all present members and those who is in future will be accepted to membership according to the Statutes and the Common Service Book, and their children under the age of 16 or older if they have not cancelled their membership.

Article 4.

The teachings of the E.E.L.C. are based upon the prophetic and apostolic scriptures in the Old and the New Testament, explained through Apostolic, Nicean and Athanasian confessions, the unaltered confession of Augsburg, and other teachings to be found in the Liber Concordiae.

 

Chapter 2: The Officials

Article 5.

The following are the clergy of the Church: archbishop, bishop, deans, pastors, assistant pastors, vicars, adjuncts and deacons. In addition to the clergy, the Church and its congregations may appoint officials such as parish clerks, organists, sisters, office workers and others.

Article 6.

The archbishop, as the holder of the highest clerical office, is responsible for the work of the whole Church; deans guide the work of the church districts and are responsible to the archbishop; pastors guide the work of their congregations and supervise such functions as youth work, evangelical and missionary work and work in the diaspora, and are responsible to the deans and the archbishop, Assistant pastors, adjuncts and deacons are responsible to the archbishop, deans and the pastors to whom they have been assigned.

Article 7.

The members of the clergy give their oath of office to the archbishop in the name of the Holy Trinity. The oath of office may be combined with ordinations.

Article 8.

A candidate for the office of pastor must have completed higher theological education, must have passed the consistory examinations and must have completed one year of probationary service in order to be certified by the archbishop for candidacy and must be at least 25 years of age. In exceptional circumstances with the approval of the archbishop, the age requirement can be waived if all other qualifications are met.

Article 9.

A candidate for the office of dean must have served as pastor for at least 10 years and must be at least 35 years of age. Only in exceptional circumstances may the consistory, on the proposal of the archbishop, waive these requirements in appointing a candidate to the office of acting dean.

Article 10.

A candidate for the archbishop must be at least 40 years of age and must have served as pastor, dean or member of the consistory for at least 15 years. The archbishop may also be elected from among the ordained evangelical Lutheran members of the theological faculty of the University of Tartu, provided the candidate is at least 40 years of age and has served for 15 years as pastor or as a member of the faculty.

Article 11.

Clerical assessor members of the consistory must have the same qualifications as the deans, as stated in Article 9; the bishop must have the same qualifications as the archbishop, as stated in Article 10.

Article 12.

To be eligible for the office of parish-clerk, or organist, candidates must have an adequate professional training and must be so certified by the consistory on the proposal of the archbishop.

Article 13.

The details on qualifications of the officials are determined through the by-laws of the Church.

Article 14.

Deans, pastors, parish-clerks and organists are appointed by the consistory on the proposal of the archbishop. The consistory is notified of the election or appointment of other officials. Approval of the dean is required for the election of vicars in church districts; approval of the pastor is required for election of pastoral adjuncts, parish-clerks, organists and other officials of the congregations.

 

Chapter 3: Mandatory Services of the Church

Article 15. The E.E.L.C. has the following mandatory services: church service, baptism, confirmation, confession, holy communion (Sacrament of the Altar), church marriage, burial, installation and investiture of the archbishop and bishop, ordination of the clergy, installation (introduction) of dean and pastor, installation of parish-clerk and other officials as determined by the archbishop.

Article 16.

Procedure and content of the above, listed in article 15, and other services will be detailed in the Common Service book, called the Agenda.

 

Chapter 4: Rights of the Church and its Congregations

Article 17.

The E.E.L.C. has the status of a legal (corporate) person and as such it can sue and be sued in the courts of law, interact with agencies of the government (state), conclude contracts and own real estate as well as any other kind of property, and sell or mortgage the same.

Article 18.

Congregations which are truly registered as legal persons (incorporated) have the same rights as stated in the previous article.

 

Chapter 5: Organization and Administration of the Church

Article 19.

The E.E.L.C. consists of congregations and the congregations may have sub-congregations. Congregations may consist of separate chapters under a joint council and executive board, but each chapter may have its own committee and executive solely for the management of its own separate matters. Congregations are joined into Church Districts, except such congregations that are directly affiliated with the archbishop and the consistory.

Article 20.

The Church and its congregations have the following organization:

1) archbishop

2) bishop

3) consistory

4) church concilium

5) archepiscopal council

6) church congress

7) conference of theologians

8) deans

9) synods and councils of church districts

10) pastoral conferences of church districts

11) congresses of church districts

12) pastors of congregations

13) congregational assemblies, councils and executive boards

14) retreats of congregations

15) meetings of church officials

 

Chapter 6: Archbishop and Bishop

Article 21.

The archbishop is the highest ranking member of the clergy and guides the entire work of the E.E.L.C.

Article 22.

The archbishop is elected with no fixed term by the church concilium according to article 41.1.

Article 23.

The archbishop assumes his duties immediately after election; the ceremonial investiture following later in accordance with the provisions of the Common Service book.

Article 24.

The archbishop is assisted and represented by the bishop. The bishop is elected with no fixed term by the church concilium on the proposal of the archbishop.

If both the archbishop and the bishop are hindered from carrying out the duties of the office, the duties of the archbishop are carried out by the oldest member of the consistory at the seat of the consistory.

The bishop assumes his duties immediately after election; with ceremonial investiture following later in accordance with the provisions of the Common Service book.

Details of the duties of the bishop will be determined by the consistory on the proposal of the archbishop.

When engaged in his official functions the bishop has the same rights and the same duties as the archbishop.

The detailed description of the attire of the bishop is determined by a by-law of the Church.

Article 25.

In guiding the church and its congregations, the duty and right of the archbishop is to assure that the performance of official functions and the personal conduct of pastors and other church officials is above reproach, to give them pastoral support, and to undertake visitations to the congregations.

The archbishop has the right to preach at any of the church services of the E.E.L.C.

The archbishop’s duty is to ordain and install the clergy. If he is hindered from doing that personally, he can delegate the bishop, an appropriate dean, or another senior member of the clergy to perform the required service.

The archbishop has the obligation to visit congregations in which a dean is pastor as well as those which are directly affiliated with the archbishop and the consistory. Visitations take place according to the schedule adopted by the consistory. The archbishop visits other congregations, according to need.

The archbishop has the right to dismiss a member of the clergy or any other church official or employee. He can also transfer them to another congregation or place. His decisions are final.

The archbishop approves the candidates for the ministry and for the position of parish clerks.

On special occasions the archbishop prescribes the text for sermons, especially on Penitence Day, Thanksgiving Day, Reformation Day and All Saints Day. He can also require special church services in addition to the regular services on Sundays and Holy days.

The archbishop authorizes vacations for deans and pastors up to one month.

On the proposal of the consistory, the archbishop decides questions of pardons.

Article 26.

Visitations to the congregations in which the archbishop himself is pastor are undertaken by a special commission appointed by the consistory.

Article 27.

The archbishop informs the consistory of all his important decisions.

Article 28.

At ceremonial services and other special occasions, the archbishop wears his official vestment: alb, coloured belts, black ornament, white collar, the gold cross of the archbishop, episcopal staff and mitre. At other services he wears the attire of a pastor with the gold cross of the archbishop.

Article 29.

The official seal of the archbishop carries the following title: "Sigillum Archepiscopi Evang. Luth. Per Estoniam".

Article 30.

The duties of the archbishop are terminated:

1) by death,

2) by resignation.

 

Chapter 7: Church Concilium

Article 31. The concilium is the highest legislative organ of the E.E.L.C. It can issue by-laws and ordinances with binding force upon the Church and the congregations.

Article 32.

Voting members of the concilium are:

1) archbishop

2) bishop

3) members of the consistory

4) congregations through their executive boards, each congregation having one vote.

Article 33.

Decision-making is by written ballot. The consistory forwards proposals which have been adopted by its plenary session to the members of the concilium. The consistory counts the ballots and promulgates the majority decision as the decision of the concilium. Decisions are made by the majority of those voting.

Decisions concerning the real estate, objects of historical or cultural value, and amendments to the Statutes require a two-thirds majority of all members of the concilium.

Article 34.

The following matters must be decided by the concilium:

1) election of archbishop and bishop

2) salary and pension of archbishop and bishop

3) appointment of the members of the consistory on proposal of the archbishop

4) election of members of the auditing commission

5) approval of budget and audit of the Church

6) estimates of membership fees of the Church

7) enactment of by-laws and ordinances, discussion of important matters, especially proposals by the archbishop or consistory, and directives to the consistory and other organs and officials of the Church.

8) discussion and amendment of the Statutes of the E.E.L.C.

9) creation and dissolution of church districts

10) all decisions affecting the real estate and objects of historical and cultural value belonging to the Church.

Article 35.

Decisions of the concilium are recorded in the minutes of the consistory and are published in a circular letter by the consistory and in "Estonian Church", the official journal of the E.E.L.C.

Article 36.

Each member of the concilium can make proposals to the concilium through the consistory; proposals having to be accompanied by explanation of intent.

Article 37.

The archbishop can defer the implementation of the decisions of the concilium, except decisions on complaints against the archbishop himself. Deferred decisions must be presented to the next concilium for a new decision, which is final.

 

Chapter 8: Consistory

Article 38.

The consistory is the administrative organ of the E.E.L.C. It consists of the archbishop as its president, the bishop as his deputy, a lay vice-president, and at most seven assessors. The archbishop can assign to each member of the consistory a special sector of church functions for his supervision.

Article 39.

Members of the consistory are appointed by the concilium on the proposal of the archbishop.

A member of the consistory can leave his office by resignation or on the proposal of the archbishop, in which case the archbishop must inform the concilium.

The offices of all members of the consistory terminate with the election of a new archbishop.

Article 40.

Members of the consistory are appointed for a five-year term. The term of a member replacing another who has resigned or has been dismissed ends with the normal term of the latter.

Article 41.

The consistory decides all questions pertinent to the administration of the Church, including financial and current matters. It also is responsible to ensure that the teaching by pastors and their subordinates is in accord with the prescriptions in article 4 of these Statutes.

The following matters are specifically within the competence of the consistory:

1) the presentation of a candidate or candidates for archbishop for election by the concilium, taking into consideration the opinion of the concilium.

2) making proposals to the concilium for decision-making

3) determining the results of balloting by the concilium and implementation of these decisions

4) assuring that the Evangelical Lutheran teaching founded upon the Holy Scriptures and other pertinent sources is undiluted, and that the church services and sacraments are in accord with the prescriptions in the Agenda.

5) supervising the work and conduct of pastors and pastoral candidates

6) regulation and supervision of services and teaching of religion to the Evangelical Lutheran youth

7) on the proposal of the archbishop, establishing the system of examinations and probation, examination of the pastoral candidates for their accreditation pro venia concionandi and pro ministerio

8) on the proposal of the archbishop supervising the ordination, installation, investiture and dismissal of pastors

9) establishing qualifications, examination and accreditation of parish clerks and organists, and their appointment and dismissal

10) on the proposal of the archbishop, appointing and dismissing deans and the dep. Deans

11) issuance of accreditation letters to pastors and deans

12) approving vacations for pastors and deans in excess of one month

13) approving merit rewards to church officials for exceptional services

14) scheduling visitations and supervising that the visitations are properly carried out

15) asking the executive boards of congregations to convene special meetings of councils or assemblies

16) approval of the decisions of congregational meetings and councils

17) creation of new congregations; creation and liquidation of the congregational chapters

18) designation of congregations into church districts

19) proposing to the concilium creation of new church districts

20) supervision of pension and assistance funds of church officials, their widows and orphans

21) supervision of the management of properties of the E.E.L.C.

22) establishment and maintenance of relations with other churches

23) supervision of the activities of church organizations

24) approval of budgets and audits of church organizations

25) supervision over the organizations of the congregations

26) all other functions in the administration of the Church which are not by law or by these Statutes assigned to any other organ of the Church.

Article 42.

The consistory represents the Church in its role as a legal person at the agencies of the government and at the courts of law. Its seat coincides with the residence of the archbishop. The consistory does not need any special authorization for carrying out the functions which are stated in these Statutes. The consistory can delegate its authority for purposes of representation at governmental agencies, at the courts, for management of properties and for writing of contracts. Its official letters, documents, contracts and authorizations are signed by the archbishop or, for him, by the bishop or the vice-president of the consistory, and by the secretary-general or his deputy.

Article 43.

In emergencies, when a decision by the concilium is not possible, the consistory can on approval of the archbishop enact binding rules, but those rules must be presented for ratification at the next concilium.

Article 44.

The consistory can defer the implementation of decisions and regulations of church councils and executive boards of congregations and ask for their reconsideration. The consistory can also dissolve the councils and executive boards of congregations and dismiss their individual members, asking for replacements by election or temporarily appointing the replacements until the regular elections.

Article 45.

The archbishop can give instructions to the members of the consistory in matters which have been assigned to their supervision.

Article 46.

Sessions of the consistory are convened by the archbishop or by the vice-president of the consistory or by their deputies.

Article 47.

The consistory has two kinds of sessions: partial sessions and plenary sessions. The archbishop, bishop, vice-president and, if necessary, assessors concerned with the subject matter under discussion, participate in the partial sessions. A quorum is at least three members, including either the archbishop or his deputy, or vice-president or his deputy.

Church budget, audit, by-laws, ordinances and other regulations, and appointment of the deans must be dealt with at plenary sessions.

Article 48.

At least half of the members of the consistory, including either the archbishop or his deputy, or vice-president or his deputy, make the quorum for plenary sessions.

Article 49.

Decisions are made by the majority vote of the members present. In case of a tie vote, the vote of the presiding officer is decisive.

Decisions are recorded and the minutes are signed by all who are present.

Article 50.

The archbishop can make decisions on behalf of the partial sessions in case of emergency but he has to report these to the next session of the consistory.

Article 51.

The sessions are presided over by either the archbishop or his deputy, or, in their absence, the vice-president or his deputy. The secretary-general of the consistory keeps the minutes.

Article 52.

Sessions of consistory are in private (closed), except ceremonial sessions which the consistory itself can declare to be public (open).

Article 53.

For special tasks, the consistory can create special commissions to which, besides the members of the consistory, can be elected any member of the E.E.L.C. who is in good standing. Commissions work in accordance with instructions given them by the consistory.

Article 54.

The consistory determines the rules of procedure for the consistory as well as for the special commissions.

Article 55.

The consistory has an official seal with the following title: "Consistory of the Estonian

Evangelical Lutheran Church".

Article 56.

The consistory must keep a list of congregations with information on each congregation about how many fee-paying members they have and how many of them have paid their membership fee.

Article 57.

The consistory must keep a record of service for all clergy, parish clerks and organists, and a list of all other church officials.

Article 58.

The clergy assessors of the consistory have the attire of pastors, except at ceremonial services and on special occasions when acting in official capacity they wear a white collar instead of the white tie and wear the gold cross of the consistory assessor.

The bishop can defer implementation of the decisions of the consistory.

 

Chapter 9: Archepiscopal Council

Article 60.

The archepiscopal council consists of the archbishop, bishop, members of the consistory, deans or acting deans, and one lay member from each district. The later are elected by the district synod or in extraordinary circumstances by the district council.

The archbishop can invite other officials and expert members of the church to attend sittings of the archepiscopal council.

Article 61.

The archbishop convenes the archepiscopal council according to need and presides over it.

The vice-chairman and secretary are elected by the council.

Article 62.

The sessions of the archepiscopal council are of two kinds: partial and plenary. The partial sessions are attended by all clergy members of the archepiscopal council. The task of the partial session is to interpret theological issues as the highest authority and to discuss matters presented by the archbishop, especially those matters within the competence of the conference of theologians and of district clergy meetings.

The plenary sessions are attended by all members of the archepiscopal council. The task of the plenary session is to discuss all important matters of principle concerning church life. The minutes of the archepiscopal council are to be presented to the consistory for the information of its members.

 

Chapter 10: Conference of Theologians

Article 63.

Members of the conference of theologians with the right to vote are pastors of the E.E.L.C. and other theologians with higher education who are in the service of the church, and all pastors emeritii.

Members without vote are other members of the E.E.L.C. with higher theological education.

Article 64.

The conference of theologians is convened by its chairman or his deputy, who are elected by the conference from among its members for five-year terms. The quorum of the conference is at least one-fourth of its voting members.

Article 65.

The executive committee of the conference is elected by the conference and consists of the chairman and two assistant chairmen, of whom one is the deputy of the chairman and the other is the treasurer, and the secretary.

Article 66.

The decisions of the conference of theologians are recorded in the minutes and signed by the members of the executive committee.

Article 67.

The function of the conference of theologians is to discuss the issues of teaching and liturgy.

Article 68.

The archbishop is informed of the decisions of the conference and must receive the minutes within a month from the date of the conference.

 

Chapter 11: Church Congress

Article 69.

The church congress is convened by the archbishop according to need and its function is to discuss the most important issues in principle, to review the status of the church, and to deal with current problems of importance.

Article 70.

The agenda of the congress is set by the consistory on the proposal of the archepiscopal council.

Article 71.

The Church congress adjourns after the agenda has been dealt with or when the archbishop so requires.

Article 72.

The congress is presided over by the archbishop or his deputy. In addition, the congress elects for the duration of the session associate presiding officers, secretaries and commissions as needed.

Article 73.

Decisions of the congress are decisions only in principle, of which the archbishop must be informed, and he informs the consistory, church concilium and archepiscopal council.

The minutes of the congress are passed to the archbishop within two months.

Article 74.

The Church congress is opened and closed with church services.

Article 75.

Voting members of the church congress are:

1) archbishop and bishop

2) members of the consistory

3) deans

4) all pastors

5) parish clerks

6) three representatives elected from each council

7) one delegate elected by each congregational assembly

8) all emeritii officials

All other officials and employees of the Church and its active members can participate in the congress and the presiding officers may recognize their right to speak from the floor.

Article 76.

The Church congress has no set quorum. Decisions are made by a simple majority vote. In case of a tie vote the presiding officer can break the tie.

 

Chapter 12: Organizations Affiliated with the Church

Article 77.

For special tasks the Church can establish special organizations, such as organizations for missionary work at home, abroad or among seamen, for work in the diaspora or among the youth, a secretariat of church music and others.

Regulations, programmes, reports and budgets of these organizations are approved by the consistory on the proposal of the archbishop.

Article 78.

Regulations, budgets and reports of similar organizations at the level of congregations or church districts are approved by congregational councils or synods of the church districts respectively.

Article 79.

The archbishop can convene meetings of officials of the Church and for that purpose invite either all or only certain officials of the Church. The agenda for such meetings is set by the consistory on the proposal of the archbishop.

Chapter 13: Revenues of the Church, Manager of Properties

Article 80.

The sources of church revenue are: Income from church properties, donations and bequests to the church, assessments from congregations, and other incomes within the law.

Article 81.

Assessments from congregations are determined by the church concilium. Congregations are responsible for regular payments of their contributions; the due dates of which are June 30 and December 31 each year.

Article 82.

The consistory is responsible for management of economic, pensionary and financial matters of the Church. In these matters, the consistory is assisted by the economic council which is headed by the assessor for economic matters of the consistory.

Article 83.

The economic council, in addition to the assessor for economic matters, consists of at least two members who are appointed by the consistory.

Article 84.

The economic council is convened and presided over by the assessor for economic matters.

The assessor for economic matters informs the archbishop of the meetings and their agenda. If necessary the archbishop informs the consistory thereof.

Article 85.

The assessor for economic matters can invite experts to the meetings of the council.

Article 86.

The minutes of the economic council are signed by all who are present and forwarded to the consistory.

Article 87.

The economic council can deal with any economic questions.

Article 88.

The consistory, together with the archbishop, is not prohibited from making decisions on matters which have not been discussed in the economic council.

Article 89.

The Church can have pension and other special funds which are supervised by the assessor for economic matters.

The structures and operation of the funds are established through by-laws of the Church.

 

Chapter 14: Auditing Commission

Article 90.

The auditing commission undertakes the audit of economic management by the consistory in general; specifically it audits financial transactions, management of pension and other funds, cash disbursements and corresponding documents, financial ledgers and reports. The auditing commission is elected by the church concilium for each year and consists of at least three members, among them a chairman; and an equal number of substitute members.

Article 91.

Except for the office of chairman, the other offices in the commission are decided by the members themselves. The quorum for the meetings of the commission is at least three members or substitutes.

Article 92.

Findings of the commission are recorded in the minutes of the commission and signed by the members present. The auditing commission reports to the church concilium through the consistory.

Article 93.

The consistory can appoint resident-instructors for auditing and advising congregations, church districts and affiliated organizations on matters of economic management and on their economic relations with the consistory. Instructions for the procedures are given by the consistory.

 

 

 

Part II: THE CONGREGATIONS OF THE CHURCH AND DISTRICTS

Chapter 15: The Offices of the Congregation

Article 94.

The spiritual leader of the congregation is the pastor, whose duty it is to hold divine services and to perform other religious functions. He is assisted by a parish-clerk and, where needed, an adjunct pastor. Religious duties not prescribed solely for pastors may be performed by other persons on the authorization of the pastor. Other clergy may serve within the boundaries of the congregation only on the authorization of the pastor; but the archbishop, bishop and the district dean have that right by virtue of their office. No one may conduct funeral services or other services of the Evangelical Lutheran Church within the boundaries of the congregation without the consent of the pastor.

The pastor is obliged to fulfil the instructions of the archbishop, the dean, or the consistory, always remembering that he is directly responsible to them.

Article 95.

It is the responsibility of the pastor to keep the parish registers and to issue statements and certificates as required or directed. The pastor submits reports of parish activities to the district dean at the times designated by the consistory.

Article 96.

The pastor is elected by the congregational meeting from among the candidates nominated by the congregational council, these candidates having the consent of the consistory on the proposal of the archbishop. The council may nominate not more than three candidates. Before the balloting, the congregational council must determine the salary of the pastor, which must be approved by the consistory.

Article 97.

The official vestment of the pastor consists of a wide, black woollen or silken robe, a white neck-tie with two parts that hang down over his chest, a silver pectoral cross and a velvet beret, which is worn only outside the church.

The cross and chain are in the style of the plain Latin passion cross, in silver, with Christ’s monogram and the letters Alpha and Omega in gold on the front. The cross is supplied by the consistory according to the fixed design.

At the service of ordination of a pastor, the presiding clergyman places the cross around the neck of the ordainee.

The official cross is worn at each pastoral function.

Article 98.

Each parish pastor has a seal of office approved by the consistory.

Article 99.

The assistant pastor is elected by the congregational council, with the consent of the pastor, from among not more than three candidates approved by the archbishop and the consistory.

The pastor may have a personal adjunct pastor, whose salary he must pay himself, provided he obtains the consent of the congregational council.

Article 100.

The parish-clerk is elected by the congregational council from among not more than three candidates who have the approval of the consistory upon the proposal of the archbishop. The parish-clerk is installed in office by the local pastor.

 

Chapter 16: The Congregational Meeting

Article 101.

All adult confirmed members of the congregation who have paid their annual membership fees to the congregation and who have been on the membership roll for at least one year may attend the congregational meeting.

Article 102.

The congregational meeting is called by the congregational council officers on the authority of the council at least once every five years. The procedures for calling the meeting are to be determined by the congregational council. The notice of meeting is to include the time, place and agenda of the meeting as well as the wording of Article 101 of these statutes. The meeting is called to order and chaired by the president of the congregational council or his deputy. Minutes are written by the secretary of the council or his deputy.

Article 103.

A congregational meeting which has been properly announced and called to order is deemed to have decision-making powers regardless of how many members attend.

Article 104.

Decisions of the congregational meeting are made by majority vote. The pastor and members of the congregational council are elected by secret ballot. The minutes of the meeting are signed by the chairman, the secretary and three persons authorized by the meeting The election of the pastor and the congregational council may be organized on the basis of regional balloting by order of the consistory.

Article 105.

The congregational meeting elects the pastor, the members of the congregational council and their alternates and delegates to the church congress.

Article 106.

The decisions of the congregational meeting are subject to the approval of the consistory.

 

Chapter 17: The Congregational Council

Article 107.

The congregational council consists of 10 to 30 members, with a suitable number of alternates. Before elections, the council determines the number of members and alternates to be elected. The pastor and the parish-clerk are automatically members of the council.

Article 108.

Candidates for election to the congregational council are to be nominated by the executive four weeks before the election. Members of the congregation in good standing may also nominate candidates. Nominations are to be in writing, signed by at least 15 and not more than 25 members of the congregation, and must be filed with the executive of the council at least 30 days before the election. Each member of the congregation may sign only one nomination form.

Article 109

Candidates nominated for election to the congregational council must be members of the congregation in good standing, at least 21 years of age, must satisfy the requirements of religious and moral behaviour, and be able to fulfil the obligations of Article 115 of these statutes.

Article 110.

Members are elected by majority vote. If any two candidates receive an equal number of votes, the older candidate is declared elected.

Article 111.

The election of congregational council members is subject to the approval of consistory and their term of office begins immediately upon such approval.

The names of elected members are announced to the congregation. In the case that a member leaves the council, the alternate with the largest number of votes replaces him. The new member’s term of office expires at the end of the departed member’s term.

Article 112.

Any member or officer of the congregational council who is deemed not fit for church work can be expelled from his office by the pastor, the dean or the archbishop. The alternate with the largest number of votes replaces him.

Article 113.

The consistory has the right to call new elections to the congregational council whenever the council does not fulfil its duties or hinders the life of the congregation.

The consistory also has the right to call new elections when the membership of the council drops to less than two-thirds of the fixed number of members. In the first case, the procedure for the nomination of new members is established by the consistory.

Article 114.

The members of the congregational council are elected for terms not to exceed five years.

Article 115.

The duties and rights of the congregational council are as follows:

1) To assist the pastor in the spiritual and moral affairs of the congregation.

2) To supervise the financial affairs of the congregation and to maintain the upkeep of church officials.

3) To prepare annual budgets and financial reports and to present these to the consistory for approval.

4) To undertake any required mortgages, exchanges or leasing of the real estate or other church properties and assets with historical or cultural value for periods of more than six years, with the approval of the consistory.

5) To care for the sick and the poor of the parish.

6) To keep good order in the church and church buildings an to see that these buildings are not used for the purposes contrary to the teachings and aims of the church.

7) To organize the election of the pastor and to propose candidates for this office.

8) To organize the election of the parish-clerk.

9) To elect any required representatives, with the exception of positions mentioned in Article 105, and to elect an auditing committee.

10) To determine the annual fees of the congregation and to organize collection procedures.

11) To examine complaints concerning the roll of voting members prepared by the congregational officers.

12) To ensure that only members in good standing attend the congregational meetings.

13) To elect the assistant pastor and to approve the appointment of the pastor’s personal adjunct.

14) To organize the congregational meetings.

Article 116.

For special tasks, the congregational council may establish sub-committees whose members may be either members of the council or of the congregation at large.

Article 117.

The officers of the congregational council are authorized to call meetings of the council as need arises, but there must be at least one meeting each year. Decisions by the council are by majority vote. In the case of a split vote, the chairman’s vote is decisive, except in the case of elections, when a lot is to be cast.

Elections within the council are decided by open vote, unless more than one-fifth of the members ask for a different procedure.

Decisions of the council are considered official if at least one-third of the members are present at a meeting, including the president or his deputy.

All decisions of the church council are submitted to the consistory for approval.

 

Chapter 18: The Executive of the Congregation

Article 118.

The executive officers of the congregation are elected from the members of the congregational council for terms not exceeding five years, and are: the president, vice-president, treasurer, secretary and one member-at-large. The pastor is automatically a member of the executive.

The executive board is authorized to make decisions when there is a quorum of at least three members, including the president or his deputy. The president is also president of the congregational council and the secretary is also the council’s secretary.

Article 119.

The duties of the executive board are as follows:

1) To manage the properties and assets of the congregation and to determine their use.

2) To prepare motions requiring the attention of the council.

3) To propose candidates for election to the council.

4) To call the congregational meeting on the authorization of the council.

5) To keep the financial books of the congregation.

6) To hire and install clerical workers and to regulate their holidays, including those of the parish clerk, but excluding the pastor.

7) To attend to all other matters not requiring the attention of the council or the congregational meeting.

Article 120.

The executive has its own seal, approved by the consistory.

Article 121.

The executive board is the legal representative of the congregation and requires no special authorization to this effect. It may delegate its rights on its own volition. Official documents are signed by the president or his deputy, and the secretary and the pastor.

 

Chapter 19: Enrollment of New Members; Resignation or Expulsion of Members from the Church Roll

Article 122.

New members are received into the church by the pastor.

Article 123.

The procedure for enrolling new members is given in the Common Service book and the by-laws of the church.

Article 124.

Anyone may terminate his membership in the congregation by submitting of his own free will a written statement to the pastor. The pastor may require verification of the signature. Upon terminating his membership, a member must pay all outstanding fees to the church and to the congregation, including those of the current year. Unless decided differently, all children under 16 years of age of parents who leave the church are also to be considered non-members. Should a child be without parents, termination of church membership or entrance into another congregation is decided by the child’s guardians.

Article 125.

A member who is in contempt of the church or who reviles Christianity may be expelled from the congregation by the congregational council on the recommendation of the pastor or the executive board. Expulsion is decided by majority vote. A member may also be expelled for an immoral or offensive lifestyle or actions.

 

Chapter 20: Income of the Congregation

Article 126.

A congregation receives its income from its properties annual fees, collections, sale of religious literature, donations, bequests, official duties and from any other source allowed by the constitution of the E.E.L.C.

 

Chapter 21: The Auditing Committee of the Congregation

Article 127.

The church council elects yearly from its membership an auditing committee consisting of at least three members and their alternatives. The duty of the committee is to oversee the activities of the executive board and to audit all financial statements, documents, bookkeeping records and reports.

Article 128.

The elected members of the auditing committee determine the chairing of their functions themselves. Their decisions are considered official when made by three members.

Article 129.

The results of an audit are written into the minutes of the committee and signed by all members who took part in the audit. Their report is presented to the congregational council.

Article 130.

The consistory has the right to audit every congregation, using its own auditors.

 

Chapter 22: Retreats of the Congregation

Article 131.

The pastor may organize congregational retreats in order to discuss in principle any problems of activities of the congregation.

Article 132.

The guidelines and organization of retreats are specified by the consistory.

Article 133.

The retreat is chaired by the pastor. Assistants may be elected as required. Minutes are taken and submitted by the pastor to the archbishop via the dean’s office.

 

Chapter 23: The Districts.

Article 134.

The church concilium has the right to organize, amalgamate or liquidate the districts, on the proposal of the consistory. The consistory, on the proposal of the archbishop, has the right to designate which congregations belong to any district.

Article 135.

The dean is the head of the district. In the case of absence or illness, his duties are carried out by the assistant dean.

Article 136.

The dean and assistant dean are elected by the synod of the church district from among the pastors of the district and are confirmed in their office by the consistory on the proposal of the archbishop.

Article 137.

The term of office for the dean and assistant dean is five years.

Article 138.

The rights and duties of the dean are as follows:

1) To be spiritual guide to his district pastors and other church workers.

2) To advise and assist all his district pastors and church workers in the fulfillment of their duties.

3) To supervise and guide his district pastors and church workers in their official tasks and moral life.

4) To visit his congregations and inspect their services, requiring from pastors the outline of their sermons.

5) To inspect his district congregations to ensure conformity to the by-laws of the church.

6) To settle by admonition and guidance all misunderstandings and problems that may arise in his district congregations.

7) To conduct investigations and where necessary to discipline his district pastors and other church workers.

8) To grant vacations to his pastors, up to seven days.

9) To provide all necessary information about the church life of his district to the archbishop and the consistory.

11

) [sic] To organize meetings of his district pastors to discuss matters of theology, pastoral work, mission work, youth work, etc.

12) To organize and call the synods of his district.

13) To organize meetings of church workers in his district to discuss problems in their work.

14) To submit a report about his and his district’s church work to the archbishop on the date set by the consistory.

15) To conscientiously fulfill the tasks and instructions given by the archbishop and the consistory, remembering that his office is directly responsible to them.

16) To organize and guide church life in those of his district congregations which do not have a pastor.

Article 139.

The dean is responsible for calling the district congress to discuss problems that may arise in his district church life. He or his assistant chairs the congress. The participants in a district congress are designated by the church by-law.

Minutes are taken at a district congress and are submitted to the archbishop by the dean.

Article 140.

The dean is assisted in his duties by a district council consisting of the dean, the assistant dean and three members elected by the district synod, one of whom shall be secretary and another the treasurer.

Article 141.

In all official correspondence, the dean uses a seal approved by the consistory.

Article 142.

At church services and in the performance of pastoral duties, the dean wears the same vestment as a pastor. On official occasions and at ceremonial services, he wears a white collar instead of the pastor’s two-part tie, and the dean’s gold cross.

Article 143.

The highest decision-making body of the district is the synod.

Article 144.

Voting members of the synod are all district pastors, parish-clerks and two members from the executive boards of each congregation, elected for this purpose by the council of each congregation. Associate congregations are represented by their pastors, parish-clerks and one member from their executive boards, provided such boards exist.

If a parish has several associate congregations with their own pastors, then each associate congregation is represented at the synod by its pastor, parish-clerk and two members of its executive board. These representatives are accorded full voting privileges.

Vicars, adjuncts, pastors emeriti and pastoral candidates may attend the synod with speaking privileges.

The archbishop and the members of the consistory may attend the synod and make motions. The archbishop and bishop have voting rights at the synod.

Article 145.

Sessions of the synod are closed to the public unless the synod decides differently. Visitors may attend the synod with the dean’s permission and have the right to speak from the floor.

Article 146.

The term of the elected members of the synod is determined by the council of each congregation. If a member of the synod leaves his office before completion of his term, his term is to be completed by his alternate.

Article 147.

The synod is convened by the dean at least once every year. The dean is responsible for notifying all the executive of his district congregations at least two weeks before the synod, providing details about the synod’s time, place and agenda.

Article 148.

The synod is opened and closed by the dean, who also acts as chairman of the synod. The synod elects its deputy chairman and secretaries. The synod begins and ends its work with hymns and prayers.

Article 149.

The dean is responsible for the organization of the synod and for putting its decisions into effect.

Article 150.

The synod is empowered to make decisions when at least one-fifth of its members are present. Decisions are made by majority vote, with the chairman casting the decisive vote in the case of a split vote. In the case of elections, a lot is cast to decide a split vote. Minutes must be kept and these are to be signed by the officials of the meeting. The dean is to submit within one month of the synod a copy of the minutes of the meeting to the consistory via the archbishop’s office. The minutes and all other documents relating to the synod are kept in the archive of the dean.

Article 151.

The duties of the synod are as follows:

1) To elect the dean and assistant dean.

2) To discuss and decide all motions received from the archbishop and consistory.

3) To propose motions to the archbishop and consistory.

4) To discuss the motions of the dean.

5) To approve the report of the district.

6) To discuss and decide all motions raised in regard to the district.

7) To establish and to support agencies for charity work.

8) To set fees for the support of the district.

9) To approve the financial reports and budgets of the district.

10) To study and discuss matters of religion and morals.

11) To establish and elect an auditing committee and other necessary agencies.

Article 152.

Decisions of the synod are subject to the approval of the consistory on the proposal of the archbishop.

Decisions of the synod are binding on the entire district, all its congregations and officials.

Article 153.

The archbishop may veto all decisions and motions of the district and return them for further study and consideration.

 
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
 

PÕHIMÄÄRUSED

Ühtlustatud ning parandatud redaktsioonis, mis vastu võetud EELK kirikukogu poolt kirjalikul hääletamisel 19. septembrist 1966 kuni 25. märtsini 1967. Põhimääruste §§ 60 ja 62 muudetud EELK kirikukogu poolt kirjalikulhääletamisel 4. jaanuarist kuni 15. märtsini 1974 vastu võetud kujul.

EELK KONSISTOORIUMI VÄLJAANNE
Stokholm 1978

Sisukord

I OSA. KIRIK

1. peatükk. Kiriku koosseis, eesmärk, ülesanded ja õpetuse alus.
2. peatükk. Ametiisikud.
3. peatükk. Kohustuslikud kiriklikud talitused.
4. peatükk. Kiriku ja tema koguduste õigused.
5. peatükk. Kiriku organisatsioon ja juhtimine.

6. peatükk. Peapiiskop ja piiskop.
7. peatükk. Kirikukogu.
8. peatükk. Konsistoorium.
9. peatükk.Peapiiskoplik nõukogu.
10. peatükk Usuteadlaste konverents.

11. peatükk. Kirikukongress.
12. peatükk. Kiriku juures asuvadd kiriklikud organisatsioonid.

13. peatükk. Kiriku sissetulekuallikad. Kiriku varandused ja nende valitsemiskord.
14. peatükk. Revisjonikomisjon.

II. OSA. KIRIKU KOGUDUSED JA PRAOSTKONNAD.

15. peatükk. Koguduse juhtimine.
16. peatkk. Koguduse täiskogu.
17. peatükk. Koguduse nõukogu.
18. peatük k. Koguduse juhatus.
19. peatükk. Liikmete vastuvõtmine, väljaastumine ja väljaheitmine.
20. peatükk. Koguduse sissetulekuallikad.
21. peatükk. Koguduse revisjonikomisjon.
22. peatükk. Koguduse päevad.
23. peatükk. Praostkonnad.

I OSA.
KIRIK

1. peatükk.
Kiriku koosseis, eesmärk, ülesanded ja õpetuse alus.

§ 1. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik on vaha rahvakirik, kellel on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus. Temasse kuuluvad kõik Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku olemasolevate koguduste liikmed.

§ 2. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku eesmärgiks ja ülesandeks on jumalasõna kuulutamine, koguduste elava usu ja armastuse arendamine, usuliste, kõlbeliste, heategelike, hariduslike ja kasvatuslike tarviduste täitmine kui ka välis-, sise-, meremisjoni, diasporaatöö jne. edendamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve.

§ 3. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku koguduste liikmeteks on peale nende seniste liikmete need, kes käesolevates põhimäärustes ja agendas ettenähtud korras on koguduste liikmeteks vastu võetud, kui ka koguduste liikmete lapsed kuni 16 aasta vanuseni ning ka hiljem, kui nad ei ole seatud korras kogudusest lahkunud.

§ 4. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku õpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning sümboli raamatuteks nimetatud kirju seletav Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber Concordiae nimeiisse kirjade kogusse.

2. peatükk.
Ametiisikud.

§ 5. Kiriku vaimulikeks ametiisikuteks on: peapiiskop, piiskop, praostid, õpetajad, vikaar-, adjunkt (abi) - ning diakonõpetajad.
Peale vaimulike ametiisikute võib kirikul olla kiriku keskorganite ja koguduste poolt asutatud teiste ametite jaoks ameliisikuid, nagu köstrid, organistid, koguduseõed, kantseleiametnikud jne.

§ 6. Peapiiskop juhib kiriku kõrgeima vaimuliku juhina tervet kirikut, praostid, peapiiskopile alludes, - praostkondi, õpetajad, praostiIe ja peapiiskopile alludes, - kogudusi või teatud tööalasid kirikus, nagu noorsootöö, sise-, välis-, meremisjon, diasporaatöö jne. Vikaar-, adjunkt- ja diakonõpetajad töötavad peapiiskopi, praostite ja vastavate õpetajate juhatusel ja vastutusel.

§ 7. Kiriku vaimulikud ametiisikud annavad peapiiskopi ees ametivande Kolmainu Jumala nimel. Ametivannet võib ühendada ordinatsiooniga.

§ 8. Õpetajaametisse võib kinnitada kõrgema usuteadusliku haridusega isikuid, kes on õiendanud vastavad eksamid konsistooriumis ja lõpetanud prooviaasta, ning keda peapiiskop selle järele on tunnustanud kõlblikuks õpetajaameti pidamiseks ja kes on vähemalt 25 aastat vanad. Üksikutel juhtudel võib õpetajaks kinnitada alla 25 aasta vanuseid kõrgema usuteadusliku haridusega isikuid peapiiskopi nõusolekul, kui nad on õpetajaameti pidamiseks kõik nõutavad eeltingimused täitnud.

§ 9. Praostiks võib kinnitada õpetajaid, kes vähemalt 10 aastat on olnud õpetajaina kiriku teenistuses ja on vähemalt 35 aastat vanad. Ainult erilistel juhtudel võib konsistoorium peapiiskopi ettepanekul kinnitada praosti kohusetäitjaiks ka õpetajaid, kes on alla 35 aasta vanad või vähem kui 10 aastat olnud õpetajaina kiriku teenistuses.

§ 10. Peapiiskopiks võib valida õpetajat, kes on vähemalt 40 aastat vana ja vähemalt 15 aastat olnud kiriku teenistuses õpetajana, praostina või konsistooriumi liikmena.
Peapiiskopiks võib valida ka Tartu ülikooli usuteaduskonna ordineeritud evangeeliumi-luteriusulist õppejõudu, kes on vähemalt 40 aastat vana ja 15 aastat olnud ametis kiriku õpetajana või usuteaduskonna õppejõuna.

§ 11. Konsistooriumi vaimulikud assessorid peavad vastama § 9 nimetatud tingimustele praostite kohta, piiskop - § 10 nimetatud peapiiskopiameti tingimustele.

§ 12. Köstriks ja organisliks võib valida isikut, kes on saanud sellekohase ettevalmistuse ja keda peapiiskopi ettepanekul konsistoorium on tunnustanud selle ameti vääriliseks.

§ 13. Ametiisikute kohta käivad lähemad nõuded nähakse ette kirikuseadlustes.

§ 14. Praostid, õpetajad, köstrid ja organistid kinnitab ametisse peapiiskopi ettepanekul konsistoorium. Kõigi teiste ametiisikute valimised või nimetamised tehakse konsistooriumile teatavaks. Praostkonna vikaaride ametisse valimisel on vajalik praosti nõusolek, adjunkti, köstri, organisti ja koguduste teiste ametiisikute valmisel õpetaja nõusolek.

3. peatükk.
Kohustuslikud kiriklikud talitused.

§ 15. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikul on järgmised kohustuslikud talitused: jumalateenistus, ristimine, leeriõnnistamine (konfirmatsioon), piht, armulaud (altarisakrament), laulatus, matmine, peapiiskopi ja piiskopi ametisse õnnistamine ja koha peale seadmine, õpetaja ametisse õnnistamine (ordinatsioon), praosti ja õpetaja koha peale seadmine (introduktsioon), köstrite ning peapiiskopi määramisel teiste ametiisikute koha peale seadmine jne.

§ 16. Kõigi § 15 loeteldud ja teiste usuliste talituste lähem korraldus ning sisu määratakse kiriku käsiraamatus, agendas.

4. peatükk.Kiriku ja tema koguduste õigused.

§ 17. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikul on juriidilise isiku õigused ja ta võib sellisena nõuda ja kosta kohtutes ja esineda ametiasutustes, sõlmida lepinguid ning omandada, pantida ja võõrandada kinnis- ja vallasvara.

§ 18. Eelmises paragrahvis ettenähtud juriidilise isiku õigused on ka kiriku nendel kogudustel, kes on registreeritud seatud korras.

5. peatükk.
Kiriku organisatsioon ja juhtimine.

§ 19. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik jaguneb kogudusteks, kusjuures kogudustel võib olla abikogudusi. Kogudused võivad jaguneda pihtkondadesse, kuid ühise nõukogu ja juhatuse all, kusjuures igal pihtkonnal võib olla pihtkonna sisemiste asjade korraldamiseks pihtkonna komitee ja juhatus.
Kogudused koonduvad praostkondadesse, välja arvatud need kogudused, kes otseselt alluvad peapiiskopile ja konsistooriumile.

§ 20. Kiriku ja tema koguduste organid on:
1) peapiiskop;
2) piiskop;
3) konsistoorium;
4) kirikukogu;
5) peapiiskoplik nõukogu;
6) kirikukongress;
7) usuteadlaste konverents;
8) praostid;
9) praostkonna sinodid ja nõukogud;
10) praostkondade õpetajate konverentsid;
11) praostkonna kongressid;
12) koguduste õpetajad;
13) koguduste täiskogud, nõukogud ja juhatused;
14) koguduste päevad;
15) kiriku ametiisikute nõupidamispäevad.

6. peatükk.
Peapiiskop ja piiskop.

§ 21. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikut juhib peapiiskop kõrgeima vaimuliku juhina.
§ 22. Peapiiskopi valib kirikukogu määramata ajaks, silmas pidades § 41 p. 1 korda.

§ 23. Peapiiskop astub oma ametikohustustesse valimisega, kuid õnnistatakse ja seatakse ametisse pärastpoole, agendas ära tähendatud korras.

§ 24. Peapiiskopi alaliseks asendajaks ja abiliseks kiriku juhtimisel on piiskop. Ta valitakse peapiiskopi ettepanekul kirikukogu poolt müäramata ajaks.
Kui peapiiskop ja piiskop mõlemad on takistatud oma ülesannete täitmisel, täidab peapiiskopi kohuseid konsistooriumi asukoha vanim vaimulik assessor.
Piiskop asub ametikohustustesse valimisega ja õnnistatakse ning seatakse ametisse pärastpoole, agendas äratähendatud korras.
Piiskopi ametitegevuse lähem korraldus määratakse kindlaks peapiiskopi ettepanekul konsistooriumi poolt.
Oma ametitegevuses on piiskopil peapiiskopi kohta ettenähtud õigused ja kohustused.
Piiskopi ametiriietuse üksikasjalik kirjeldus määratakse kiriku seadlusega.

§ 25. Peapiiskopi kohuseks ja õiguseks on, juhtides kirikut ja tema kogudusi, valvata õpetajate ja teiste ametiisikute ametipidamise ja kõlbelise elu üle, olla neile hingekarjaslikuks toeks ja toime panna koguduste katsumisi (visitatsioone).
Peapiiskopil on õigus jutlustada igal Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku jumalateenistusel. Peapiiskopi ülesandeks on õpetajate ordinatsioon ja introduktsioon. Kui tema isiklik ilmumine on takistatud, siis võib ta mõlemaiks talitusteks volitada piiskopi, kohaliku praosti, selle abi või mõne teise vanema õpetaja.
Peapiiskop on kohustatud visiteerirna neid kogudusi, kus õpetajaks on praost, või kes alluvad otsekohe peapiiskopile ja konsistooriumile. Visitatsioonid toimuvad konsistooriumi poolt vastuvõetud kava järgi. Teisi kogudusi visiteerib peapiiskop tarviduse järgi.
Peapiiskopil on õigus tagandada vaimulikke ja teisi kiriku ametiisikuid ning teenijaid, samuti neid ka paigutada ümber teisele kogudusele ja kohale. Need otsused on lõplikud.
Peapiiskop tunnustab õpetajaameti kandidaate ja samuti köstreid kõlblikeks ordinatsiooniks ja köstrikutse õiguste saamiseks.
Peapiiskop määrab jutluse tekstid erilistel juhtudel, eriti palvepäeva, lõikuspüha, usupuhastusepüha ja surnutepüha jaoks, ja teeb õpetajaile korraldusi jumalateenistuste pidamiseks ka peale pühapäevade ja pühade.
Peapiiskop lubab praosteile ja õpetajaile puhkeaega ühe kuuni. Peapiiskop otsustab armuandmise konsistooriumi ettepanekul.

§ 26. Koguduses, mille õpetajaks on peapiiskop, pannakse visitatsioon toime konsistooriumi poolt selleks valitud erilise komisjoni kaudu.

§ 27. Kõigist oma tähtsamatest otsustest teatab peapiiskop konsistooriumile.

§ 28. Pidulikel jumalateenistustel ja erilistel juhtudel kannab peapiiskop ametiriideid. Peapiiskopi ametiriideiks on: alba, värvilised vööd, must ornaat, valge krae, peapiiskopi kuldrist, karjasekepp ja mitra. Muudel teenistuskordadel on temal õpetaja ametiriided peapiiskopliku kuldristiga.
§ 29. Peapiiskopil on oma pitsat pealkirjaga: „Sigillum Arehiepiscopi Evang. Luth. Per Estoniam".

§ 30. Peapiiskop loetakse ametist lahkunuks:
1) surma läbi;
2) omal soovil.

7. peatükk.
Kirikukogu.

§ 31. Kirikukogu on Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku kõrgeimaks korraldavaks organiks. Temal on õigus anda kirikule ja kogudustele kirikuseadlusi ja muid korraldavaid sundnorme.

§ 32. Kirikukogu hääleõiguslikeks liikmeiks on:
1) peapiiskop;
2) piiskop;
3) konsistooriumi liikmed;
4) kogudused oma juhatuste kaudu, kusjuures igal kogudusel on üks hääl.

§ 33. Kirikukogu teeb otsused kirjaliku hääletamise kaudu. Selleks esitab konsistoorium oma täiskogu otsusega vastuvõetud ettepanekud kirikukogu liikmetele seisukoha avaldamiseks. Koguduste seisukoha avaldamine toimib juhatuste kaudu, kes kindlaksmääratud aja jooksul teatavad konsistooriumile oma seisukohad ettepanekute kohta. Konsistoorium võtab hääletamise tagajärjed kokku ja kehtestab enamuse saanud ettepanekud kirikukogu otsustena. Otsused tehakse hääletamisest osavõtnute liht-häälteenamusega.
Kirikule kuuluva kinnisvara ja ajaloolise ning kunstilise väärtusega vallasvara võõrandamine või pantimine ning põhimääruste muutmine otsustatakse, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku kirikukogu liikmete üldarvust.

§ 34. Kirikukogu võimkonda kuulub:
1) peapiiskopi ja piiskopi valimine;
2) peapiiskopi ja piiskopi palga ja pensioni kindlaksmääramine;
3) konsistooriumi liikmete ametisse kinnitamine peapiiskopi ettepanekul;
4) revisjonikomisjoni liikmete valimine;
5) kiriku aruande ja eelarve kinnitamine;
6) maksude määramine, mis kiriku liikmetelt kiriku heaks võetakse;
7) kiriku seadluste ja sundnormide andmine, tähtsamate küsimuste arutamine, eriti peapiiskopi ja konsistooriumi poolt ellepandud asjus, ning juhtnööride andmine, olgu see konsistooriumile või teistele kiriklikele organisatsioonidele ning ametiisikutele;
8) Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku põhimääruste muutmise arutamine ja otsustamine;
9) uute praostkondade asutamine ja seniste likvideerimine;
10) kirikule kuuluva kinnisvara kui ka ajaloolise ja kunstilise väärtusega vallasvara võõrandamine ja pantimine, vahetamine ja rendile andmine.
§ 35. Kirikukogu otsused kantakse konsistoorimi protokolli ja avaldatakse konsistooriumi ringkirjas ja EELK häälekandjas "Eesti Kirik" .

§ 36. Igal kirikukogu liikmel on õigus teha ettepanekuid kirikukogule konsistoorimi kaudu, kes ühes ettepanekutega avaldab ka oma seisukohad ja kaalutlused.

§ 37. Peapiiskopil on õigus seisma panna kirikukogu otsuste täitmine, välja arvatud peapiiskopi peale antud kaebuste asjus tehtud otsused. Seismapandud otsused annab ta uueks otsustamiseks järgnevale kirikukogule, kelle otsus on lõplik.

8. peatükk.
Konsistoorium.

§ 38. Konsistoorium on Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku valitsus ja koosneb peapiiskopist, kes on konsistooriumi president, piiskopist, kes on oma ameti poolest konsistooriumi presidendi asetäitja, mille vaimulikust abipresidendist ja ülimalt seitsmest assessor’ist. Igale konsistooriumi liikmele võib peapiiskop või piiskop anda juhtida teatud kiriku tegevusala.

§ 39. Konsistooriumi liikmed kinnitab ametisse peapiiskopi ettepanekul kirikukogu.
Konsistooriumi liige lahkub ametist omal soovil või peapiiskopi ettepanekul, millest peapiiskop teatab kirikukogule.
Konsistooriumi liikmed loetakse ametist lahkunuks uue peapiiskopi valimisega.

§ 40. Konsistooriumi liikmete ametiaeg kestab viis aastat.
Lahkunud liikme asemele kinnitatud liikme ametiaeg kestab lahkunu ametiaja lõpuni.

§ 41. Konsistooriumi võimkonda kuulub kiriku valitsemisega seotud küsimuste otsustamine ja kõigi varaliste kui ka jooksvate asjade ajamine. Ühtlasi on ta kohustatud valvama, et õpetus sünniks õpetajate ja nendele alIuvate isikute poolt täies puhtuses vastavalt § 4 nimetatud õpetuse alustele.
Eriti kuulub konsistooriumi võimkonda:
1) peapiiskopi kandidaadi või kandidaatide esitamine kiriku kogule valimiseks, arvestades kirikukogu seisukohli kandidaatide ülesseadmisel;
2) ellepanekute tegemine kirikukogule asjus, mis kuuluvad tema otsustamisele;
3) kirikukogu häälelamise tagajärgede kokkuvõtmine ja otsuste kehtestamine;
4) selle järele valvamine, et Püha Kirja ja seda seletavatele Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku sümbooliraamatutele rajatud Evangeeliumi Luleri Usu Kiriku õpetus puhas hoilakse ja jumalateenistus, pühad talitused ja sakramentide jagamine toimetataks kiriku agenda alustel ning korras;
5) nii õpetajate kui ka õpetajaameti kandidaatide ning teiste ametiisikute ametipidamise ja eluviiside järele valvamine;
6) evangeeliumi luieri usu noorsoole jumalateenistuste ja usuõpetuse korraldamiseks juhtnööride andmine ja järele valve;
7) õpetajate eksamikorra ja prooviaasta korralduse kinnitamine peapiiskopi ettepanekul ja õpetajaameti kandidaatide eksamineerimine jutlustamise (pro venia concionandi) ja õpetajaameti (pro ministerio) õiguste saamiseks;
8) peapiiskopi ettepanekul õpetajaametisse ja koha peale kinnitamine, ordinatsiooni ja introduktsiooni kohta otsustamine ning õpetajaametist ja koha pealt vabastamine;
9) köstrite ja organistide ametite jaoks haridusliku tsensuse äramääramine, korralduse tegemine nendesse ametitesse tahtjate eksamineerimiseks ja ameti saamiseks loa andmine ning köstrite ja organistide ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine;
10) praostite ja abipraostite ametisse kinnitamine ja amelist vabastamine peapiiskopi ettepanekul;
11) ametisse valitud ja kinnitatud õpetajatele ja praostitele kinnituskirja andmine;
12) õpetajatele ja praostitele üle ühe kuu kestvaks puhkeajaks loa andmine;
13) kiriku ametiisikutele autasu määramine suuremate teenete eest kiriku ja koguduse töös;
14) visitatsioonikorra kindlaksmääramine ja järelevalve, el kirikukatsumine sünniks maksva visitatsioonikorra järgi;
15) koguduse erakorralise nõukogu ja täiskogu kokkukutsumine koguduse juhatuse kaudu;
16) koguduse täiskogu ja nõukogu otsuste kinnitamine;
17) uute koguduste asutamine ja uute pihtkondade asutamise kinnitamine ja nende likvideerimine;
18) koguduste praostkondadesse kuuluvuse otsustamine;
19) uute praostkondade asutamise ettepanekute tegemine kirikukogule;
20) kiriku ametiisikute, nende leskede ja vaestelaste abikassade järelevalve;
21) EELK varanduste järelevalve;
22) vahekorra loomine ja alalhoidmine teiste kirikutega;
23) kiriklike organisatsioonide tegevuse järelevalve teostamine;
24) kiriklike organisatsioonide aruannete ja eelarvete kinnitamine;
25) järelevalve koguduste organite üle;
26) kõik muud ülesanded kiriku valitsemise alal, mis seadusega või käesolevate põhimäärustega ei ole pandud teiste organite peale.

§ 42. Konsistoorium on kiriku kui juriidilise isiku esindaja valitsusasutuste ees ning kohtutes. Tema asukoht on peapiiskopi elukohas. Konsistoorium toimib käesolevale põhimääruste alusel ilma erilise volikirjata. Asjaajamiseks ametiasulusles ja kohtutes, varade valitsemiseks ja lepingute sõlmimiseks võib konsistoorium anda edasivolitusi. Ametlikkudele kirjadele, tunnistustele, niisama lepingutele ja volikirjadele kirjutavad alla peapiiskop või tema eest piiskop või konsistooriumi abipresident või tema asetäitja ja peasekretär või tema asetäitja.

§ 43. Konsistooriumil on õigus peapiiskopi ettepanekul kirikukogu istungite vaheajal edasilükkamatu vajaduse korral panna maksma sundnorme, kusjuures need tuleb esitada järgmisele kirikukogule kinnitamiseks.

§ 44. Konsistooriumil on õigus seisma panna koguduste nõukogude ja juhatuste otsused ja korraldused, andes asja nõukogudele ja juhatustele uueks otsustamiseks. Samuti on konsistooriumil õigus tagandada koguduse nõukogu ja juhatust või nende üksikuid liikmeid, pannes kogudusele ette valida tagandatute asemele uusi nõukogu või juhatuse liikmeid või kutsuda nende asemele valitud kandidaate või määrates ise ajutisi liikmeid kuni uute liikmete valimiseni koguduse poolt.

§ 45. Konsistooriumi liikmetele võib nende kätte usaldatud tegevusalal anda juhtnööre peapiiskop.

§ 46. Konsistooriumi istungite kokkukutsujaks on peapiiskop või konsistooriumi abipresident või nende asetäitjad.

§ 47. Konsistooriumi istungid on kahesugused: osalised, s. o. partisaal-, ja täiskogu-, s. o. plenaaristungid. Esimestest võtavad osa peapiiskop, piiskop, ahipresident ja tarbe korral vastava tegevusala assessor. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm liiget, nende hulgas peapiiskop või tema asetäitja või nende puudumisel abipresident või tema asetiiitja.

Ainult plenaarinstungil võivad tulla otsustamisele kiriku aruanne, eelarve, seadluste, sundnormide ja juhtnööride andmine ning praostite ametisse kinnitamine.

§ 48. Plenaaristung on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt pool konsistooriumi liikmetest, nende hulgas peapiiskop või tema asetäitja või nende puudumisel abipresident või tema aselilitja.

§ 49. Konsistoorium teeb otsused koosolijate liht-häälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.
Otsused kantakse protokolli ja kirjutatakse koosolijate poolt alla.

§ 50. Juhtudel, kui asjaolud ei kannata viivitust, võib peapiiskop otsustada partsiaalistungi võimkonda kuuluvaid asju, kandes sellest ette järgmisel konsistooriumi istungil.

§ 51. Konsistooriumi koosolekuid juhatab peapiiskop või tema asetäitja või nende puudumisel abipresident või tema asetäitja. Protokollib konsistooriumi peasekretär.

§ 52. Konsistooriumi koosolekud on kinnised, peale pidulike koosolekute, mida konsistoorium ise võib avalikuks kuulutada.

§ 53. Üksikute ülesannete täitmiseks võib konsistoorium valida erilisi komisjone, kuhu peale konsistooriumi liikmete võib valida iga täisõigusliku Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku liikme. Need komisjonid töötavad konsistooriumi poolt antud instruktsiooni järgi.

§ 54. Konsistoorium määrab lähema asjaajamise korra konsistooriumi kantseleis ja tarviduse järgi kõigis erikomisjonides.

§ 55. Konsistooriumil on oma pitsat pealkirjaga: „Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Konsistoorium".

§ 56. Konsistoorium on kohustatud pidama koguduste nimekirja, kus on ühtlasi ära tähendatud, kui palju on igas koguduses maksukohustuslikke ja koguduse maksu tasunud liikmeid.
§ 57. Konsistoorium on kohustatud pidama kõigi kiriku vaimulike ametiisikute ja köstrite ning organistide kohta teenistuskirju ja kõigi teiste ametiisikute kohta nimestikku.

§ 58. Konsistooriumi vaimulike assessorite ametiriided on needsamad mis õpetajatelgi, kuid nad kannavad ametialaga seotud pidulikel jumalateenistustel ja erilistel juhtudel valge kaealasideme asemel valget kraed ja konsistooriumi assessori kuldristi.
Piiskopil on valge krae nagu peapiiskopil, vaimulikel assessoritel on kraed nagu praostitel.

§ 59. Peapiiskopil on õigus seisma panna konsistooriumi otsuseid.

9. peatükk.
Peapiiskoplik nõukogu.

§ 60. Peapiiskoplik nõukogu koosneb peapiiskopist, piiskopist, konsistooriumi liikmetest, praostitest või nende kohustetäitjatest ja ühest praoslkonna sinodi mittevaimulikust liikmest igalt praostkonnalt. Ta valitakse praostkonna sinod i või erakordsetel juhtudel praostkonna nõukogu poolt.
Peale nende võib peapiiskop kutsuda peapiiskopliku nõukogu koosolekuist
osa võtma ka teisi kiriku ametiisikuid ja asjatundjaid.

§ 61. Peapiiskopliku nõukogu kutsub kokku tarvidust mööda peapiiskop,
kes juhatab ka nõukogu koosolekuid.
Abijuhataja ja sekretäri valib koosolek koosolijate hulgast.

§ 62. Peapiiskopliku nõukogu istungid on kahesugused: osalised, s.o. partsiaal-, ja täiskogu-, s.o. plenaaristungid. Esimestest võtavad osa peapiiskopliku nõukogu vaimulikud liikmed. Partsiaalistungi ülesandeks on seletada usuküsimusi kõrgeima instantsina ning arutada küsimusi, mida esitab temale selleks peapiiskop, eriti aga neid, mis kuuluvad usuteadlaste ning praostkondade õpetajate konverentside pädevusse.
Plenaaristungist võtavad osa kõik peapiiskopliku nõukogu liikmed. Plenaaristungi ülesandeks on arutada kõiki kirikuelusse puutuvaid tähtsamaid põhim5ttelisi küsimusi.
Peapiiskopliku nõukogu istungi protokoll esitatakse konsistooriumile tead. miseks.

10. peatükk.
Usuteadlaste konverents.

§ 63. Usuleadlaste konverentsi hääleõiguslikeks liikmeiks on EELK õpelajad ja akadeemilise usuteadusliku haridusega usuteadlased, kes uo kiriku teenistuses või töötavad kiriku tööaladel, ka kõik õpetajad-emeeritused.
Sönaõiguslikeks liikmeiks on kõik teised akadeemilise usuteadusliku haridusega EELK liikmed.
§ 64. Usuleadlasle konverentsi kokkukutsujaks on usuteadlaste konverenlsi esimees või tema asetäitja, keda usuteadlaste konverents oma liikmete hulgast viieks aastaks valib. Usuleadlaste konverents on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt neljandik liikmete arvus!

§ 65. Usuteadlaste konverentsi juhatus koosneb usuteadlaslt konverentsi poolt valitud esimehest, kahest abist, kelledest üks on esimehe asetäitja ja teine laekur, ja sekretärist.

§ 66. Usuteadlaste konverentsi otsused kantakse protokolli, millele alla kirjutavad juhatuse liikmed.

§ 67. Usuteadlaste konverentsi võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate küsimuste arutamine.

§ 68. Konverentsi otsused tehakse teatavaks ja protokoll esitatakse peapiiskopile ühe kuu jooksul pärast konverentsi koosolekut.

11. peatükk.
Kirikukongress.

§ 69. Kirikukongressi kutsub kokku peapiiskop tarvidust mööda kiriku elus tähtsamate põhimõtteliste kÜsimuste selgitamiseks, ülevaate saamiseks kiriku seisukorrast ning päevakorrale kerkinud nähete kohta seisukoha võtmiseks.

§ 70. Kirikukongressi päevakorra määrab kindlaks peapiiskopliku nõukogu ettepanekul konsistoorium.

§ 71. Kirikukongress lõpeb päevakorra läbivõtmisega või enne seda peapiiskopi nõudel.

§ 72. Kirikukongressi juhatab peapiiskop või tema asetäitja. Peale selle valib kirikukongress kokkutuleku ajaks juhatajale abid ja sekrtariaadi ning tarvilikud komisjonid.

§ 73. Kongressi otsused on põhimõttelist laadi ja need tehakse teatavaks peapiiskopile ning tema kaudu vastavalt konsistooriumile ja kirikukogule ning peapiiskoplikule nõukogule.
Kirikukongressi protokoll saadetakse kahe kuu jooksul pärast kongressi peapiiskopi käsutusse.

§ 74. Kirikukongress alustab ja lõpetab oma töö jumalateenistusega kirikus.

§ 75. Kirikukongressist võtavad hääleõigusega osa:
1) peapiiskop ja piiskqp;
2) konsistooriumi liikmed;
3) praostid;
4) kõik õpetajad;5) köstrid;
6) koguduste nõukogude poolt valitud esindajad, igaühelt kolm esindajat;
7) igalt koguduselt üks tema täiskogu poolt valitud saadik;
8) kõik emeeritused.
Sõnaõigusega võtavad kongressist osa kõik kiriku teenistuses olevad kiriku ametiisikud ja teised kiriku tegelased, kelledele kongressi juhatus sõnaõiguse annab.

§ 76. Kirikukongress on otsustusvõimeline ilmunud liikmete arvule vaatamata. Otsused tehakse liht-häälteenamusega. Häälte poolnemisel annab ülekaalu juhataja hääl.

12. peatükk.
Kiriku juures asuvadd kiriklikud organisatsioonid.

§ 77. Kirikul on õigus oma tegevuse avaldamiseks ja arendamiseks asutada ja ellu kutsuda eriülesannetega organisatsioone, nagu sise-, välis-, meremisjoni, diasporaa- ja noorsoo töö-organisatsioonid, kirikumuusika sekretariaat jne.
Nende organisatsioonide kodukorrad, töökavad, aruanded ja eelarved kinnitab peapiiskopi ettepanekul konsistoorium.

§ 78. Samadeks otstarveteks üksikute koguduste juures või praostkondades asutatud organisatsioonide kodukorrad, eelarved ja aruanded kinnitavad vastavalt koguduste nõukogud või praostkondade sinodid.

§ 79. Peapiiskop võib korraldada kiriku ametiisikute nõupidamispäevi ja sel otstarbel kutsuda nõupidamisele kas kõiki või osa kiriku ametiisikuid. Nende nõupidamispäevade kava määrab igakord kindlaks peapiiskopi ettepanekul konsistoorium.

13. peatükk.
Kiriku sissetulekuallikad. Kiriku varandused ja nende valitsemiskord.

§ 80. Kiriku tuluallikaiks on: tulud kiriku varandustest, annetused ning pärandused kiriku heaks, koguduste poolt maksetavad maksud ja teised seaduses lubatud tulud.

§ 81. Koguduste maksud kiriku heaks määrab kindlaks kirikukogu. Maksude korraliku maksmise eest hoolitseb iga üksik kogudus, kes mäüratud maksud konsistooriumile ära saadab kahel tähtpäeval: 30. juunil ja 31. detsembril.

§ 82. Kiriku majandus-, pensioni- ja rahaasju valitseb ja korraldab konsistoorium. Konsistooriumil on kiriku majapidamise üle valvamiseks ja juhtimiseks abiks nõuandva organina kiriku majandusnõukogu, keda juhatab konsistooriumi majandusassessor.

§ 83. Kiriku majandusnõukogu koosneb peale majandusassessori vähemalt kahest liikmest, kelle kinnitab ametisse konsistoorium.

§ 84. Kiriku majandusnõukogu peab oma koosolekuid majandus assessori kutsel ja juhatusel tarvidust mööda.
Majandusnõukogu koosolekust ja päevakorras olevaist küsimusist teatab majandusassessor igakord ka peapiiskopile, kes neist tarvilikul korral teatab konsistooriumile.

§ 85. Majandusassessoril on õigus kutsuda majandusnõukogu istungile asjatundjaid.

§ 86. Majandusnõukogu protokoll kirjutatakse alla kõigi juures olijale poolt ja esitatakse majandusassessori kaudu konsistooriumile.

§ 87. Majandusnõukogu arutab kõiki kiriku majandusse puutuvaid küsimusi.

§ 88. Konsistoorium koos peapiiskopiga võib tarbe korral otsused teha ilma asja arutamata majandusnõukogus.

§ 89. Kiriku juures võivad töötada majandusassessori juhatamisel pensioni- ja teised kassad.
Kassade kord ja tegevus määratakse ligemalt kindlaks kirikuseadlustega.

14. peatükk.
Revisjonikomisjon.

§ 90. Konsistooriumi majandusliku tegevuse, kirikukassa, pensioni- ning teiste kassade ja komisjonide tegevuse järelevalveks kiriku varanduste valitsemises ja rahaliste arvete, dokumentide, raamatute ja aruannete revideerimiseks valib kirikukogu üheks aastaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, sealhulgas esimehe, ja vastava arvu kandidaate.

§ 91. Muud ametid peale esimehe, ja teised ülesanded jaotavad revisjonikomisjoni liikmed omavahel. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm revisjonikomisjoni liiget või asemikku.

§ 92. Revideerimise tagajärjed kantakse protokolli, millele revideerimisest osavõtnud revisjonikomisjoni liikmed alla kirjutavad. Revisjonikomisjon annab oma tegevusest aru konsislooriumi kaudu kirikukogule.

§ 93. Kiriku koguduste, kiriku juures asuvate kiriklike organisatsioonide ja praostkondade majapidamise revideerimiseks, nendele nõuandmiseks ja mõningate konsistooriumi ja nende vahel tekkivale majandusküsimuste selgitamiseks võib konsistoorium ametisse seada revident-instrutorid. Nende tegevuskava määratakse kindlaks konsistooriumi poolt antavate juhtnööridega.

II. OSA. KIRIKU KOGUDUSED JA PRAOSTKONNAD.

15. peatükk.
Koguduse juhtimine.

§ 94. Koguduse usuline ja vaimulik juht on õpetaja. Tema peab jumalateenistusi ja toimetab teisi usulisi talitusi. Abilisteks seejuures on köster ja tarbe korral adjunkt. Üksikuid usulisi talitusi, peale nende, mida agenda järgi võivad toimetada ainult õpetajad, võivad õpetaja volitusel ette võtta ka teised isikud. Võõrad õpetajad võivad kiriku ja koguduse piirides jutlustada ja usulisi talitusi toimetada kohaliku õpetaja loaga, kuna peapiiskopil, piiskopil ja kohalikul praostil on see luba ameti poolest olemas. Ilma õpetaja loala ei või koguduse piirkonnas keegi toimetada evangeeliumi luteri usu kombe järgi matmisi või teisi ametitalitusi.
Õpetaja on kohustatud ustavalt täitma peapiiskopi ja praosti juhatusi ning konsistooriumi korraldusi, meeles pidades, et tema oma ametipidamises otseselt nendele allub.

§ 95. Õpetaja vastutusel peetakse õpetaja ametiga seoses olevaid koguduse raamatuid ja antakse välja tarvilikke tunnistusi seatud korras. Õpetaja esitab kohalikule praostile koguduse tegevuse aruande konsistooriumi poolt kindlaksmääratud tähtpäevaks.

§ 96. Õpetaja valitakse koguduse täiskogu poolt kandidaatide hulgast, kes on üles seatud koguduse nõukogu poolt ja kelledele konsistoorium peapiiskopi ettepanekul on andnud kandideerimise loa.
Koguduse nõukogu võib üles seada ülimalt kolm kandidaati. Enne õpetaja valimist määrab koguduse nõukogu kindlaks õpetaja palga, mille kinnitab konsistoorium.

§ 97. Õpetaja ametiriideiks on: villane või siidist lai must kirikukuub (talaar), ettepoole rippuvate otstega valge kaelaside, rinnal kantav hõbedast ametirist ja sametist peakate (barett), mida ainult väljas kantakse.
Ametirist ühes ketiga valmistatakse hõbedast. Rist on lihtne ladina ehk passioonirist ja kannab esiküljel Kristuse kullast monogrammi, mille kummalgi pool on kullast tähed A ja O.
Ametirist muretsetakse konsistooriumi poolt kinnitatud kavandi järgi.
Ordinatsiooni puhul paneb ordineerija ordinandile ametiristi rinnale.
Ametiristi kantakse iga vaimuliku talituse puhul.

§ 98. Igal koguduse õpetajal on tarvitada ametipitsat, mille kuju kinnitab konsistoorium.

§ 99. Adjunkt valitakse nõukogu poolt koguduse õpetaja nõusolekul ülimalt kolme kandidaadi hulgast, kelledele konsistoorium peapiiskopi ettepanekul on andnud tarviliku loa kandideerimiseks.
Nõukogu nõusolekul võib õpetaja endale omal kulul võtta adjunkti (isiklik adjunkt).

§ 100. Köster valitakse koguduse nõukogu poolt ülimalt kolme kandidaadi hulgast, kelledele konsistoorium peapiiskopi ettepanekul kandideerimiseks loa on andnud. Köstri seab ametisse kohalik õpetaja.

16. peatkk.
Koguduse täiskogu.

§ 101. Koguduse liikmete täiskogust võtavad osa kõik täisealised konfirmeeritud koguduse liikmed, kes oma maksukohustused koguduse vastu on täitnud ja vähemalt ühe aasta on koguduse nimekirjas olnud.

§ 102. Täiskogu kutsub kokku nõukogu korraldusel juhatus vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Kokkukutsumisest teatamine koguduse liikmetele toimub nõukogu poolt määratud korras. Teadaandes peab olema ära tähendatud koosoleku aeg, koht ning päevakord ja § 101 sisu.
Koosoleku avab ja juhatab juhatuse esimees või tema asetäitja. Protokollib juhatuse kirjatoimetaja või tema asetäitja.

§ 103. Koguduse täiskogu on otsustusvõimeline osavõtjate arvule vaatamata, kui ta on seaduslikult kokku kutsutud.

§ 104. Otsused tehakse liht-häälteenamusega. Õpetaja ja nõukogu liikmete valimisi toimetatakse kinnisel hääletamisel. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollikirjutaja ning vähemalt kolm liiget, keda koosolek selleks volitab. Õpetaja ja nõukogu liikmete valimisi võib toimetada ka piirkondade kaupa konsistooriumi poolt määratud korras.

§ 105. Täiskogu võimkonda kuulub: õpetaja ja nõukogu liikmete ja nende kandidaatide ning kirikukongressi saadikute valimine.

§ 106. Täiskogu otsused kuuluvad konsistooriumi kinnitamisele.

17. peatükk.
Koguduse nõukogu.

§ 107. Nõukogu koosneb 10 kuni 30 liikmest. Nõukogu liikmetele valitakse tarvilik arv asemikke. Enne valimisi määrab nõukogu kindlaks liikmete kui ka asemike arvu. Õpetaja ja köster on nõukogu liikmed oma ameti poolest.

§ 108. Nõukogu liikmete kandidaadid seab üles juhatus 4 nädalat enne valimisi. Samuti võivad nõukogu liikmete kandidaate üles seada koguduse täisõiguslikud liikme. Kandidaadi ülesseadmise kiri iga kandidaadi kohla eraldi tuleb esitada koguduse juhalusele allakirjutatuna vähemalt 15 ja mille üle 25 koguduseliikme poolt hiljemalt 30 piieva enne valimisi. Alla kirjulada võib ainult ühe kandidaadi ülesseadmise kirjale.

§ 109. Nõukogu liikmete kandidaatideks võidakse üles seada koguduse täisõiguslikke liikmeid, kes on vühemalt 21 aastat vanad, vastavad usulis-kõlbelistele nõuelele ja suudavad täita § 115 nõudeid.

§ 110. Valituks loetakse need, kes on saanud rohkem hääli; ühe suguse häälte arvu juures loetakse valituks see, kes vanem.

§ 111. Nõukogu liikmete valimised kuuluvad konsistooriumi kinnitamisele ja nende volitused algavad selle kinnitamisega.
Valitule nimed antakse kogudusele teada. Kui mõni liige ametist lahkub, siis astub asemike seast tema asemele see, kes valimistel kõige rohkem hääli sai. Uue liikme ametiaeg kestab selle ajani, milleni endine liige oli valitud.

§ 112. Nõukogu või juhatuse liige, kes on oma ametipidamises korratu või kahjustab kiriku tegevust, tagandatakse ametist konsistooriumi poolt koguduse juhatuse, õpetaja, praosti või peapiiskopi ettepanekul. Tema asemele astub valimistel kõige rohkem hääli saanud asemik.

§ 113. Konsistooriumil on õigus, kui koguduse nõukogu ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust, kuulutada välja uued nõukogu valimised.
Samuti on konsistooriumil õigus määrata uued nõukogu valimised, kui nõukogu koosseis on langenud alla 2/3 kindlaksmüüratud koosseisust.
Esimeses lõigus tähendatud juhul määrab konsistoorium kandidaatide ülesseadmise korra.

§ 114. Nõukogu liikmete ametiaeg kestab ülimalt viis aastat.

§ 115. Nõukogu võimkonda kuulub ja tema kohuseks on:
1) olla koguduse usulises ja kõlbelises ülesehitamistöös õpetajale toeks ja edendada koguduse tegevust;
2) koguduse majapidamise korraldamine ja kiriku ametiisikute ülalpidamise eest hoolitsemine;
3) koguduse eelarvete ja aruannete vastuvõtmine ja konsistooriumile kinnitamiseks esitamine;
4) koguduse kinnis- kui ka ajaloolise ja kunstilise vüürtusega vallasvara võõrandamine, pantimine, vahetamine ja üle kuue aasta rendile andmine konsistooriumi loal;
5) koguduse vaeste ja haigete eest hoolekandmise korraldamine;
6) kirikus ja kiriklikes asutustes korrapidamise järelevalve, eriti ka valve selle üle, et kiriku hooneid ei tarvitataks otstarveteks, mis nende ülesannetega kokku ei käi;
7) ettevalmistuste tegemine õpetaja valimiseks ja õpetajakandidaatide ülesseadmine;
8) köstri valimine;
9) tarvilikkude saadikute, peale § 105 nimetatute, ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
10) koguduse liikmete maksude ja nende tasumise tähtpäevade määramine;
11) kaebuste otsustamine juhatuse poolt kokkuseatud hääleõiguslike koguduse liikmete nimekirja kohta;
12) järelevalve, et täiskogust ainult hääleõiguslikud koguduse liikmed osa võtavad;
13) koguduse adjunkti valimine ja õpetaja isikliku adjunkti ametisse seadmiseks nõusoleku andmine;14) täiskogu kokkukutsumise korraldamine.

§ 116. Eriliste ülesannete jaoks võib nõukogu asutada komisjone. Komisjonide liikmeteks võib peale nõukogu liikmete kutsuda ka teisi koguduse liikmeid.

§ 117. Nõukogu kutsutakse kokku juhatuse poolt tarviduse järgi, aga mitte vähem kui üks kord aastas. Otsused tehakse koosolijate liht-häälteenamusega. Häälte poolnemisel annab otsuse esimehe hääl, valimisel liisk.
Valimised nõukogus toimetatakse lahtisel hääletamisel, kui vähemalt 1/5 koosolevaist liikmeist ei nõua teissugust valimiskorda.
Koosolek on otsustusvõimeline, kui on ilmunud vähemalt kolmandik liikmete arvust, nende hulgas juhatuse esimees või tema abi.
Kõik nõukogu otsused esitatakse kinnitamiseks konsistooriumile.

18. peatükk.
Koguduse juhatus.

§ 118. Juhatus koosneb nõukogu liikmete poolt selle liikmete hulgast ülimalt viieks aastaks valitud esimehest, tema abist, laekahoidjast, kirjatoimetajast ja vähemalt veel ühest juhatuse liikmest. Õpetaja on juhatuse liige oma ameti poolest.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm liiget, nende hulgas esimees või tema abi.
Juhatuse esimees on ühtlasi nõukogu esimees, juhatuse kirjatoimetaja on nõukogu kirjatoimetaja.

§ 119. Juhatuse hooleks on:
1) koguduse varanduste, asutuste ja hoonete valitsemine ja valve ning nende tarvitamise korra äramääramine;
2) nõukogu otsustamisele kuuluvate asjade ettevalmistamine;
3) nõukogu liikmete kandidaatide ülesseadmine;
4) täiskogu kokkukutsumine nõukogu korraldusel;
5) tarvilike raamatute pidamine;
6) koguduse ametiisikute, peale õpetaja ja köstri, ametisse seadmine, nende ja köstri puhkeaja korraldamine;
7) muude asjade korraldamine, mis ei ole antud täiskog ega nõukogu võimkonda.

§ 120. Juhatusel on oma pitsat, mille kuju kinnitab konsistoorium.

§ 121. Juhatus esindab kogudust kui juriidilist isikut ilma erilise volikirjata ja võib oma õigusi edasi volitada oma valiku järgi. Ametlikele dokumentidele kirjutavad alla juhatuse esimees või tema asetäitja ja kirjatoimetaja ning õpetaja.

19. peatükk.
Liikmete vastuvõtmine, väljaastumine ja väljaheitmine.

§ 122. Uusi liikmeid võtab vastu õpetaja.

§ 123. Uute liikmete lähem vastuvõtmise kord määratakse kindlaks agendas ja kirkuseadlustes.

§ 124. Välja astuda võib igaüks kirikust ja kogudusest vabatahtlikult sellekohase kirjaliku avalduse põhjal, mille ta õpetajale esitab. Allkirja kohta on õpetajal õigus nõuda tõestust. Väljaastumisel on liige kohustatud õiendama kõik oma kohustused kiriku ja koguduse vastu ning tasuma maksud ka selle aasta eest, mille jooksul ta kirikust või kogudusest lahkub. Ühes vanematega lahkuvad, kui vanemad ei ole otsustanud teisiti, ka nende kuni 16-aastased lapsed. Kui lapsel vanemad puuduvad, otsustavad lapse lahkumise kogudusest või ta astumise teise kogudusse ta eestkostjad või hooldajad.

§ 125. Seda, kes ristiusu vastu avalikult põlgust avaldab või seda teotab, võib nõukogu, õpetaja või juhatuse ettepanekul koguduse liikmete hulgast välja heita. Väljaheitmise otsus tehakse koosolijate lihthäälteenamusega. Samuti võib koguduse liikme kogudusest välja heita ka avalikku pahandust sünnitava tegevuse või kõlvatu elu pärast.

20. peatükk.
Koguduse sissetulekuallikad.

§ 126. Kogudus saab sissetulekuid koguduse varandustest, liikmemaksudest, korjandustest, laululehtedest ning usulise ja kõlbelise sisuga kirjanduse müügist, annetustest, pärandustest, ametitalituste maksudest, kantseleilõivudest ja muudest üritustest, mis vastavad EELK põhimäärustes ettenähtud sihtidele.

21. peatükk.
Koguduse revisjonikomisjon.

§ 127. Juhatuse tegevuse järelevalveks koguduse varanduste valitsemises ja rahaliste arvete, dokumentide, raamatute ja aruannete revideerimiseks valib koguduse nõukogu enda keskelt üheks aastaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja vajaliku arvu asemikke.

§ 128. Revisjonikomisjoni liikmed jaotavad ametid omavahel. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm liiget.

§ 129. Revideerimise tagajärjed kantakse protokolli, millele revideerimisest osavõtnud revisjonikomisjoni liikmed alla kirjutavad. Revisjonikomisjon annab oma tegevusest aru koguduse nõukogule.

§ 130. Konsistooriumil on õigus igat koguduse asjaajamist revideerida oma ametnike kaudu.

22. peatükk.
Koguduse päevad.

§ 131. Koguduse õpetaja võib korraldada kogudusepäevi, kus põhimõttelisele arutamisele võivad tulla kõik koguduse ellu puutuvad küsimused.

§ 132. Lähem kord koguduste päevade jaoks määratakse konsistooriumi poolt antud juhtnöörides.

§ 133. Koguduse päeva juhatab õpetaja, kellele valitakse tarbe korral abilisi.
Koguduse päeva kohta koostatakse protokoll, mille õpetaja praosti kaudu esitab peapiiskopile.

23. peatükk.
Praostkonnad.

§ 134. Praostkondi asutada, neid teistega liita ning neid likvideerida on õigus kirikukogul konsistooriumi ettepanekul. Koguduse kuuluvuse praostkondadesse otsustab peapiiskopi ettepanekul konsistoorium.

§ 135. Praostkonda juhib praost. Praosti haiguse või äraoleku puhul täidab tema kohuseid abipraost.

§ 136. Praosti ja abipraosti valib praostkonna sinod koguduste õpetajate hulgast ja kinnitab ametisse konsistoorium peapiiskopi ettepanekul.

§ 137. Praosti ja abipraosti ametiaeg kestab viis aastat.

§ 138. Praosti õiguseks ja kohuseks on:
1) olla hingekarjaseks oma praostkonna õpetajaile ja teistele praostkonna ametiisikuile;
2) olla nõu ja teoga abiks õpetajaile ja teistele praostkonna ametiisikuile nende ametipidamises;
3) valvata oma praostkonna õpetajate ja teiste praostkonna ametiisikute ametipidamise ja kõlbelise elu üle;
4) külastada oma praostkonna kogudusi ja revideerida jumalateenistuste pidamist, nõudes õpetajailt jutluse sisu korda ja juhtkava;
5) visiteerida oma praostkonna kogudusi maksva kava järgi;
6) kõrvaldada manitsustega ja juhatustega kogudustes nähtavale tulnud arusaamatusi, väärnähteid ja pahandusi;7) toimetada juurdlust ja karistada oma praostkonna süüdiolevaid õpetajaid ja teisi ametiisikuid distsiplinaarkorras;
8) anda oma praostkonna õpetajaile puhkeaega kuni 7 paevani;
9) anda kõiki vajalikke teateid peapiiskopile ja konsistooriumile praostkonna kirikliku elu kohta;
10) teha ettepanekuid peapiiskopile ja konsistooriumile kirikuelu parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks;
11) korraldada õpetajate konverentse oma praostkonnas, et läbi arutada küsimusi, mis puutuvad usuteadusse, hingekarjase tegevusse, välis- ja sisemisjonisse, noorsootöösse jne;
12) ette valmistada ja kokku kutsuda praostkonna sinodeid;
13) korraldada kokkutulemisi praostkonna muile ametiisikuile nende töösse puutuvate küsimuste arutamiseks;
14) esitada peapiiskopile konsistooriumi poolt määratud tähtpäevaks aruanne praostkonna kirikliku elu ja oma tegevuse kohta;
15) täita ustavalt penpiiskopi juhatusi ja konsistooriumi korraldusi, meeles pidades, et ta oma ametipidamises otseselt neile allub;
16) korraldada ja juhtida kiriklikku elu oma praostkonna neis kogudusis, kus õpetaja puudub.

§ 139. Praost korraldab praostkonna kongresse praostkonna kiriklikku ellu puutuvate küsimuste arutamiseks. Praostkonna kongressi juhatab praost või ta abi.
Praostkonna kongresside koosseis määratakse kindlaks vastavate kirikuseadlustega.
Praoslkonna kongressi kohta koostatakse protokoll, mille praost esitab peapiiskopile.

§ 140 Praostile abiks tema ülesannete täitmisel on praostkonna nõukogu, kes koosneb praostist, tema abist ja kolmest praostkonna sinodi poolt valitud liikmest, kelledest üks on praostkonna laekur, teine kirjatoimetaja.

§ 141. Praost tarvitab ametlikus kirjavahetuses pitsatit, mille kuju määrab kindlaks konsistoorium.

§ 142. Jumalateenistustel ja teistel ametitalitustel kannab praost sama ametiriiet nagu koguduse õpetaja.
Pidulikel jumalateenistustel ja erilistel juhtudel kannab praost õpetaja ametiriide juurde kuuluva valge kaelasideme asemel valget kraed ja praostiameti am kuldristi.

§ 143. Praostkonna esinduskoguks on praostkonna sinod.

§ 144. Sinodi hääleõiguslikeks liikmeiks on praostkonna koguduste õpetajad, köstrid ja kaks juhatuse liiget igast kogudusest nõukogu valimisel. Abikogudused saadavad oma õpetaja ja köstri ja ühe juhatuse liikme, kui neil on oma isesisev nõukogu.
Kui kogudus jaguneb mitmesse pihtkonda omade iseseisvate õpetajatega, siis saadab iga pihtkond oma õpetaja, köstri ja kaks juhatuse liiget sinodile täie hääleõigusega.
Vikaarõpetajad, adjunktid, õpetajad-emeeritused ja õpetajaameti kandidaadid võivad sinodist osa võtta nõuandva häälega.
Peapiiskopil ja konsistooriumi liikmeil on õigufs osa võtta sinodist ja seal teha ettepanekuid. Peapiiskopil ja piiskopil on sinodil hääleõigus.

§ 145. Sinodi istungid on kinnised, välja arvatud juhud, mil sinod otsustab teisiti. Külalised võivad praosti loal sinodist osa võtta sõnaõigusega.

§ 146. Sinodi valitud liikmete ametiaja kestvuse määrab koguduse nõukogu. Kui sinodi liige enne ametiaja lõppu ametist lahkub, valitakse temale asemik, kelle ametiaeg kestab lahkunud liikme volitusaja lõpuni.

§ 147. Sinodi kutsub kokku praost viihemalt üks kord aastas, teatades sellest vähemalt kaks nädalat enne sinodi kokkuastumist koguduste juhalustele ühes sinodi aja, koha ja päevakorra äratähendamisega.

§ 148. Sinodi avab ja lõpetab praost, kes on sinodi juhatajaks. Sinod valib oma liikmete hulgast koosoleku juhatajale abi ja sekretärid.
Sinod alustab ja lõpetab oma töö laulu ja palvega.

§ 149. Praost hoolitseb sinodi eeltööde eest ja valvab tema otsuste täitmise järele.

§ 150. Sinodi koosolekud on otsustusvõimelised, kui koos on vähemalt üks viiendik sinodi liikmeist. Otsused tehakse liht-häälteenamusega. Kui hääled poolnevad, annab otsuse juhataja hääl, valimistel liisk. Koosolekule kohta kirjutatakse protokoll, millele alla kirjutab juhatus. Protokolli ärakirja saadab praost ühe kuu jooksul peapiiskopi kaudu konsistooriumile. Protokoll ja teised sinodi dokumendid hoitakse alal praosti arhiivis, mille eest kannab vastutust praost.

§ 151. Sinodi iilesannetesse kuulub:
1) praosti ja abipraost valimine;
2) peapiiskopilt ja konsistooriumilt saadud ettepanekute arutamine ja nende kohta seisukoha võtmine;
3) peapiiskopile ja konsistooriumile ettepanekute tegemine;
4) praosti ettepanekute läbiarutamine;
5) praostkonna kirikliku elu aruande vastuvõtmine;
6) praostkonnasse puutuvate ettepanekute läbiarutamine ja otsustamine;
7) Ühiste kristliku armastustöö asutuste ja ettevõtete ellukutsumine ja nende eest hoolitsemine;
8) praostkonna heaks võetavate maksude määramine;
9) praostkonna eelarve ja rahalise aruande vastuvõimine;
10) usuliste ja kõlbeliste küsimuste arutamine;
11) revisjonikomisjoni ja teiste vajalike toimkondade asutamine ja nende liikmete valimine.

§ 152. Praostkonna sinodite otsused esitatakse peapiiskopi kaudu konsistooriumile kinnitamiseks. Praostkonna sinodi otsused on kohuslikud tervele praostkonnale, tema kogudustele ja ametiisikutele.

§ 153. Peapiiskopil on õigus seisma panna kõiki praostkonna sinodi otsuseid ja korraldusi ja anda neid uueks kaalumiseks vastavale praostkonna sinodile.