Songs/laulud

home


1.  Kuulen sinu lainte laksu


Kuulen sinu lainte laksu salavete kohinat.

Näen su vaiksel vetepinnal päiksekiiri helkivat.

Siis su rinnalt sõuan, jõuan välja väikse venega,

ja su halja saaredele tõttan rõõmsalt rändama.

Sinu saare puude varjult leian lille nägusa.

Ja ma tahaks hoolimatult teda ära noppida.

Kaugel, kaugel muistsed ajad, Pühajärv sa kaugel ka.

Siiski sinu salakohin hingest ei saa kaduda.



2. Tule ääres istun mina


Tule ääres istun mina,

õhus lendvad sädemed.

Öösel keegi mind ei sega,

kõik on vait ja vagusi.

Hommikul, meid koidupuna

vara unest äratab,

rändama mind sunnid sina

mööda laia ilmamaad.

Nüüd mu kallim, lähen mina,

teadmata me reisi tee,

mälestuseks seo mull' sina

rätik sõlme rinnale.

Tahaks teada, kes küll homme

kuuleb minu laulu häält?

Ja kes päästab selle sõlme

lahti minu rinna pealt!



3.  Kalle Kusta


Kalle Kusta ostis laadalt valge hobuse,

Kalle Kusta ostis laadalt valge hobuse,

Kalle Kusta ostis laadalt valge hobuse,

ostis valge hobuse.

Hei, Kusta, Kusta, anna piitsa!

Hei, Kusta, Kusta, anna piitsa!

Hei, Kusta, Kusta, anna piitsa!

Oma valgel hobusel.  



4. Minu peig on kalamees


Minu peig on kalamees,

kõige hoolsam küla sees;

tal on vene uhiuus,

uued noodad jõe suus.

:,:Ridi-raa, ridi-raa,

ridi-ral-la-lal-lal-lal-lal-laa.:,:

    Minu peig on lahke mees,

    sest ta on ka laulumees;

    ikka kõlab mere pääl

    tema ilus lauluhaal.

Ridi-raa …

Minu peig on kalamees,

keegi terve küla sees

veel ei tea midagi -

pole teada vajagi.

Ridi-raa …. 




5. Kodukotus


Mu meelen kuldne kodukotus,

ma sagedast näe und veel sest,

kos õndsa esä kallis katus

mind varjas, väikest latsekest.  

Mäest alla, mööda kopli veere

ma pallajalu paterdi

ning ringi üle Ridasaare

kaits peokest täis lillesi.  

Nii Piirikese mäele lätsi,

kos külälatse kiiksive,

kos Märt ja Maie, Aino, Atsi

mo kaugelt joba hõiksive.

 

Sääl pidu pillerkaari leime

ja koplin laia kivi pääl

võileiba, kamakäkki seime,

mis ristiema jagas sääl.  

Ja vahest ka veel ikka saime,

kui pajupill meil katski läits

või varba vastu kivi leime,

või karmani seest katte väits.

Nüüd lännu igavesti, minnu

ne armsa aja ammugi.

me latse nagu essind linnu

kik ilmalaanen laiali.

Ja mets ja maa saand teisemasse,

ja mägi muutnu hoolsa käe,

ning koplisse om kasvand kase -

kuid mälestus ei meelest läe ...  
 

 

6.  Kas tunned maad?   


Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt

käib Läänemere rannale

ja Munamäe metsalt, murult

käib lahke Soome lahale?

    See on see maa, kus minu häll

    kord kiikus ja mu isadel.

    Sest laulgem nüüd ja ikka ka:

    see ilus maa on minu kodumaa!  

Siin teretavad metsa ladvad

nii lahkelt järvi, rohumaid;

siin taeva vihmal oras võrsub

ja päike paisab viljapäid.

      See on see maa … 

Siin kasvab eesti meeste sugu

ja sammub vabadusele:

siin kasvab priskelt eesti neiu

ja sirgub eesti mehele.

      See on see maa … 

Siin tõstab rahvas põllu rammu

ja matab endist viletsust;

siin püüab rahvas vaimu valgust

ja võidab endist pimedust.

    Oh tõotagem südamest

    me mehed olla igavest!

    Ja laulgem nüüd ja lõpmata:

    Sa kosu, kasva, kallis kodumaa!  



7.  Minu isamajakene 


Minu isamajakene

linnupesa sarnane;

Sest ma nii kui linnukene

igatsen ta järele.  

Selge allikas seal jookseb,

säält ma lapsepõlve jõin;

haljas koplis paju sirgub,

säält ma pajupilli tõin.  

Kena sirge kask sääl kasvab,

temast magust mahla sain;

õunapuu sääl aias õitseb,

sügisel säält õuna sõin.  

Vaikne kena kohakene,

kõige kallim surmani -

armas isa majakene,

minu meeles alati!  



8.  Viljandi paadimees  


Käe ulatab noor paadimees

nii lahkelt neiule,

kes aaralt seisab tema ees,

et sõita üle vee. 

Ref:     Ah silmad, need silmad

      ei iial unune,

      need sinised silmad

      mul võitsid südame. 

Kui neiu paadis, algab sõit,

täis õnne kõik maailm,

ja neiu palgel punab koit,

ja rõõmul särab silm. 

Ta kaela neiu langeb siis

ja kingib suudluse.

Silm särab rõõmupisarais,

arm tungib südame. 

Hulk aastaid läind, kuid Viljandi

järv ikka kohiseb.

Hall paadimees veel ikkagi

neid silmi igatseb. 



9. Kuldne õhtu päike  

    

Kuldne õhtupäike, ilus oled sa,

kui sa viimse läike saadad üle maa.

    Hoia kinni, muidu võid sa uppi lennata,

    minust kinni hoia sa - ha-ha-haa.

    Siis võid kartmata mäest alla lennata,

    üheskoos, täies hoos, minuga. Vallera!

    Mamma, mamma, see poiss on jälle siin,

    kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi!

    Ai trika-trika-trika - trika trallalallallaa,

    mul simmikingad kontsata ja taldu pole all.

    Välja, välja vabariigi seest,

    kes joovad Eesti viina ja ei räägi eesti keelt!

    Ei vabariigi sõdurit ei leina neiu rind,

    vaid teda leinab ainult meie vabariigi pind.

Rõõmuks muudab meele, kui sind näen ma,

laulma paned keele, õhtu ehala!

    Hoia kinni ….

Une rüppe heidad, päike puhkama!

Hommikul meil' koidad uue iluga!

    Hoia kinni ….

 


10.  Aeg annab kõik   


Aeg annab kõik ja kõik ka võtab ta,

ning iial kaugeid aegu kätte me ei saa.

Võibolla varjab eilseid päevi lihtsalt kuldne loor,

kuid kes ei ihkaks olla veel kord vallatu ja noor. 

Aeg annab kõik ja kõik ka võtab ta,

kord muutub tühjaks jälle õisi kandnud maa.

Võibolla tundub liiga kaunis ammu kuuldud koor,

kuid kes ei ihkaks olla veel kord vallatu ja noor. 

Aeg annab kõik ja kõik ka võtab ta,

kuid, kallis, aeg ei keela silma vaadata.

Võibolla siis just viivuks kustub keelav valgus foor,

ning rõõm me ümber on kord jälle vallatu ja noor. 



11. Kiigelaul  

 

Veli, hella vellekene,

tee meil kiike kiidumail.

Ära tee oja otsa pääle

ega kaevu kaldale.

Neid läeb kiike katsumaie,

kardab oja uppuvat,

mõtleb vette veerevada,

kardab kaevu kalduda.

    Kiigu, kiigu kõrge'elle,

    üle õrre, pealta pard'.

    Üle vastse varrude,

    üle tamme talude!

    Mis säält kõrgelt näikse?

    Näikse kolme uibukest.

    Igan oksan ubina,

    igan ladvan laululind! 





12.  Kungla Rahvas   


Kui Kungla rahvas kuldsel a'al

kord istus maha sööma,

siis Vanemuine murumaal

läks kandlelugu lööma.

    :,: Läks aga metsa mängima,

    läks aga laande lauluga. :,:

    Läks lauluga, läks lauluga,

    läks lauluga. 

Säält saivad lind ja lehepuu

ja loomad laululugu;

siis laulis mets ja meresuu

ja eesti rahva sugu.

      Läks aga…. 

Siis kõlas kaunist' lauluviis

ja pärjad pandi pähe,

ja murueide tütred siis

sai eesti rahvas näha.

      Läks aga…. 

Ma laulan mättal, mäe peal

ja õhtu hilja õues,

ja Vanemuise kandlehääl

see põksub minu põues.

      Läks aga…. 



13. Õnne. Eesti    

   

Õnne, Eesti rand ja saared,vana,vaba põhjamaa.

Üle põlde taevakaared ikka jäägu sinama.

    Jõudu sulle, sinu tööle,

    põldur, kaevur, meremees.

    Lõpp on saabund mureööle,

    kuldne koit käib sinu ees.

Torm võib murda rannaroogu,

sa ei paendu, Eestimaa,

päevad päiksepaistet toogu

sulle, kallis kodumaa.



14.  Kevadel  


Juba linnukesed väljas laulavad,

kenad kasekesed kingul kohavad.

Lumi on ju ära sulanud,

talve külm on mööda läin'd,

lapsed, kes kui vangis eland,

pole ammu murul käin'd. 

Orus ojakene voolab vulinal,

hõbe pilvekene hõljub taeva all.

Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid

hüppavad nüüd rõõmu väes,

möödas kurvad talve tunnid,

kena kevade on käes! 
 
 

Your browser may not support display of this image.

 

15. Ma vaatan paadist kiikriga   


:,:Ma vaatan paadist kiikriga

kui kaugel on see Saaremaa. :,:

:,:Ei paremat pole kuskil maal

kui suisel ajal Saaremaal.:,: 

:,:Sääl Saaremaal ei kasva muud

kui kadakad ja männipuud.:,:

      Ei paremat… 

:,:Mu pruut on valge nagu tui,

ma nägin teda mullu sui.:,:

      Ei paremat… 

:,:Tal mustad juuksed, valge kael

ja kaela ümber sammetpael.:,:

      Ei paremat… 

:,:Ma rüüpan merest soolast vett

ja räägin kallimale tõtt.:,:

      Ei paremat…

:,:Kui tahad mul naiseks tulla sa

pead Saaremaale sõudema.:,:

      Ei paremat…

(Ei tede poisid mede poiste vastu ei sa,

ei teil pole sarnaseid laule ka.) 



16.  Eestimaa, mu isamaa   


Eestimaa, mu isamaa,

kuis mull' armas oled sa!

Murravad ka tormid, tuuled

Taara viimsed tammepuud,

siiski hüüavad mu huuled:

"Eestimaa, sull' annan suud,

Eestimaa, sull' annan suud!" 

Eesti vaprad vanemad

vaimuvallast vaatavad.

Pääs neil paistvad pärlikroonid,

võidulaulud nende suus.

Neil on kuninglikud troonid,

kuldsed kandled palmipuus,

kuldsed kandled palmipuus. 

Eestimaa, su mehemeel

pole mitte surnud veel!

Peab surm ka rohket lõikust

suure sõja käraga,

truiks jaame isamaale

viimse veretilgani,

viimse veretilgani!



17.  Mets mühiseb  

   

Mets mühiseb ja kägu kukkub raal.

Aas haljendab ja lilled õitsvad seal.

:,:Mänd kiigutab seal oma võimsat pead,

on meeles tal veel muistse põlve a'al.:,: 

Hirv ojal joob ja muretu ta meel,

kas aimab ta kui pikk ta elu veel.

:,:Võib küti kuul ta leida iga tund

ja elu läin'd kui oleks näinud und.:,: 

Ju möödas pea ka minu noorusõnn,

mis rõõmu veel mu elus loota on.

:,:Mets mühama ja kägu kukma jääb,

kuid noorus mul kui unes mööda lä'eb.



18.    Sauna taga 

    

Sauna taga, tiigi ääres,

Mängis Miku Manniga, ja Manniga.

:,:Püüdsid väikseid konnapoegi

lõhkilöödud panniga, jah panniga.:,: 

Kuule Manni, ütles Miku

Eks see ole tore konn, jah tore konn.

:,:See vist selle suure konna

väike sugulane on, jah on, jah on.:,: 

Rumal Miku, ütles Manni,

Ei see ole päris konn, jah päris konn.

:,:Suurel konnal neli jalga,

sellel ainult saba on, jah on, jah on.


 


19.   Jää vabaks Eesti meri   

 

Meil merivood on vabad

ja võimsalt mühavad

ja kodupinnal metsad

meil vastu kajavad 

Ref: :,: Jää vabaks eesti meri,

jää vabaks eesti pind -

siis tuisku ega tormi

ei karda eesti rind.:,: 

Meil kalur merel noota

võib vabalt vedada

ja musta mulla põues

võib vili võrsuda. 

 


20.  Vändra metsas    


Vändra metsas Pärnumaal,

juh-hai-dii, juh-hai-daa,

lasti vana karu maha,

juh-hai-dii, ai-daa.

Vändra metsas Pärnumaal

lasti vana karu maha,

juh-hai-dii-ai juh-hai-daa,

juh-hai-dii, ai-daa.

      Valerii, valeraa,

      valeral, lal, lal, lal-laa, Hei!

      Juh-hai-dii ja juh-hai-daa,

      juh-hai-dii, ai-daa.

Pojad jäivad järele,

juh-hai-dii, juh-hai-daa,

viidi Pärnu laadale,

juh-hai-dii, ai-daa.

Pojad jäivad järele,

viidi Pärnu laadale,

juh-hai-dii-ai juh-hai-daa,

juh-hai-dii, ai-daa.

      Valerii ….

Õpetati tantsima,

juh-hai-dii, juh-hai-daa,

kahel käpal kõndima,

juh-hai-dii, ai-daa.

Õpetati tantsima,

kahel käpal kõndima,

juh-hai-dii-ai juh-hai-daa,

juh-hai-dii, ai-daa.

      Valerii …. 



21.  Muhumaa   


Ühel pool on Suur ja teisel Väike väin,

poole päevaga ta ääred läbi käid.

Ref: See on väike Muhu, see on Muhumaa,

Kui sa seda ei usu, tule, tule, vaatama. 

Tuul see puhub üle metsa lageda,

puhub põhjast, lõunast, puhub merest ta. 

Muhu mees see ikka künnab, äestab merd,

olgu tasuks talle täis või tühi mõrd. 

Rahvariides Muhu tüdruk on kui lill,

päiksekiirtena tal särav seelik üll. 

Kehv on põllulapp ja kehv on karjamaa.

Siiski merelt lõbu'st laulu kuuled sa. 
 



22.  Kaugel, kaugel   


Kaugel, kaugel, kus on minu kodu,

kaugelt terviseid saadan ma sul.

:,: Üksi rändan ma võõramaa radu,

pisar laugel kui meelestub mul. :,: 

    Tasa nuttis seal kallim mu rinnal,

    tasa sosistas õrn tuulehoog.

    :,: Kurvalt kaebasid kajakad rannal,

    vaikselt vulises vahune voog. :,: 

Vaikseks jäänud on on lainetav meri,

vaikseks jäänud on kallima huul.

:,: Üle lageda vette vaid kajab

kurb ja igatsev hulkuri laul. :,: 

    Kaugel, kaugel, kus on minu kodu,

    kaugelt terviseid saadan ma sul.

    :,: Üksi rändan ma võõramaa radu,

    pisar laugel kui meelestub mul.  



23.    Mats alati     


Mats alati on tubli mees, ta kedagi ei pelga;

:,:ei kummarda ta saksa ees,

ei tõmba küüru selga.:,:

:,:Ja kui see laul meil korda läeb,

ei meie kimpu jää.:,: 

Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue,

:,:saks tuli vastu kärkides

kui kõige kurjem kõue. :,:

  Ja kui see laul…. 

"Kas sina tõbras parunit ei enam tunda taha?

:,:Või on sul munad mütsi sees,

et müts ei võta maha? :,:

  Ja kui see laul…. 

Mats võtab mütsi maha küll,

siis seisab müts tal põues;

:,:See sünnib toas, kirikus,

kuid mitte mõisa õues. :,:

  Ja kui see laul…. 

Mats alati on tubli mees,

ta kedagi ei pelga;

:,:ei kummarda ta saksa ees,

ei tõmba küüru selga.:,:

  Ja kui see laul…. 
 



24.  See oli ennemuistsel aa'l   


See oli ennemuistsel aa'l,

kui heeringas elas kuival maal.

Ta hoidis ennast eemal veest

ja teda peeti kassi eest. 

Kord kaljas kahe mastiga

läks teele soola lastiga.

Sel ajal sool oli kallis kraam

ja sada kuldnat maksis aam. 

Seal laeval oli heeringas,

kes hiiri, rotte hävitas.

See heeringas oli maiasmokk

tal meeldis väga soolavakk. 

Ta näris soola hoolega,

siis mõlema suupoolega.

Ei pannud seda tähele,

et näris augu laevasse. 

Siis kaljas kahe mastiga,

läks põhja soolalastiga.

Siis vana Neptun vihastas

ja ütles: "kuule heeringas. 

Et kaljasesse augu sõid

ja uue laeva põhja tõid,

se' karistuseks pead sa nüüd

merevee sees elama. 

Sind merest kinni püüetaks

ja tünni sisse soolataks."

Ja sellest ajast, tõsi see

on merevesi soolane. 



25.   Õllepruulija   


Ma lõbus õllepruulija,

hõissa ja hõissa.

Ma pruulin õlut lauluga,

hõissa ja hõissa.

Kui õlu vaadis vahutab,

hõissa ja hõissa,

siis tean, et varsti ta valmis saab,

siis juua saab, jah juua saab.

Mind õlu alati kosutab,

joon kõikide terviseks ma, juhei! 
 
 
 

26. Ma tahaksin kodus olla   


Ma tahaksin kodus olla

kui õunapuud õitsevad

ja nende roosakad õied

su juukseid ehivad. 

Ma tahaksin kodus olla,

kui rukkipõld kollendab

ja kollakat-pruunikat vilja

tuul tasa sosistab. 

Ma tahaksin kodus olla,

kui kasemets kolletab

ja kurekari sinetaval taeval

kodupoole purjetab. 

Ma tahaksin kodus olla.

kui lumevaip katab maad

ja kuuskede härmatand oksad

kuu paistel hiilgavad. 

Ma tahaksin kodus olla,

kui kallim on minuga

ja temaga üheskoos mina

võiks rõõmus viibida. 


 
 

27.   Läänemere lained   


Seal, kus Läänemere lained laksuvad,

Seal, kus tuuled, tormid aina mühavad,

:,: seal on valge maja, valge nagu luik,

Seal on minu kodu, minu sünnipaik.:,: 

Mäletan, kui olin alles väikene,

Mõtlesin, et lähen ära kaugele.

:,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand,

lapsepõlvekodu meelde mul ikka jään'd.:,: 

Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all,

Kallim neiu hingab teise rinna na'al,

:,: õed ja vennad on läinud, ilma laiali.

Ainult kask on jäänud truuks mul surmani.:,: 

Rändamisest väsind, koju tulen ma,

Vana kase alla istun puhkama.

:,: Vana kase kohin mulle jutustab,

ammu möödund aegu meelde mul tuletab.

 



28. Taamal, kus kauge silmapiir

                         

Taamal, kus kauge silmapiir,

sääl, kus koidul kumab päiksekiir,

aiman saart mis mul koduks sai,

kuid mis minul ammugi maha jäi. 

Ref: Mu kaunis kodusaar,

   meid vaid ühendab taevakaar,

   kuid taas tulen tagasi,

   ei siis enam lahku sust iialgi. 

Kui tõusnud päike, algamas töö,

või kui on lasknud sume öö -

mõtted lendavad üle vee,

kodusaare kivise rannale.

Ref: 

Näen rannal isa, kui õhtul ta,

läheb merele võrke panema,

või kuidas ema on karjateel,

loomadega tulemas eha eel.

Ref: 

Oh kuidas igatsen jälle sind,

mu rand, kust elutorm uhtunud mind.

Küll siis rõõmulaulu laulan sul,

kui kord sina vabana vastu mul.

Ref: 



29.  Valged roosid   


Ei tee mind kurvaks see, mis läind, ja milleks?

Mul on üks päev, mis meelest eal ei kao:

Kui murdsin sinu sülle tõrksaid lilli,

Ei mõelnud vaid, et mälestuste jaoks. 

Valgeid roose, valgeid roose,

Neid, mis ääristasid aiateid.

Tõin ka teisi kauneid õisi,

Kuid su süles meelde jäid vaid need. 

Sa hoiad süles neid mu igal sammul,

Neis alles jääb üks ammu möödunud päev.

Ja aeda, mis on rohtund juba ammu,

Sa jäidki seisma, lõhnav sülem käes. 

Valgeid roose, valgeid roose… 



29A.  Paper Roses 

    

I realize the way your eyes deceive me

With tender looks that I mistook for love;

So take away the flowers that you gave me

And send the kind that you remind me of. 

Paper roses, paper roses,

Oh, how real those roses seeem to be!

But they're only imitation,

Like your imitation love for me. 

I thought that you would be a perfect lover,

You seemed so full of sweetness at the start;

But like a big red rose that’s made of paper,

There isn't any sweetness in your heart. 

Paper roses, paper roses…



30.  Uinu vaikselt   


Uinu vaikselt, mu lind,

Ma valvan ju sind.

Su voodilt ei läe,

Nüüd magama jää.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib. 

Uinu vaikselt, mu lind,

Sul mureta rind.

Veel süütu su silm,

Veel tundmatu ilm.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib. 

Kõla uinutav viis,

Su hällikse ees.

Elu tormide käes,

Kord võitled su väes.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib. 

Une inglite lend

Ju vangistab sind.

Ju kinni su silm,

Ju uinumas ilm.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib.

Hommikul ingli tiib une laugelt sul viib.



31.   Ali bali tuli bali taa   


Siga istus suure seinakella all,

laulis ali bali tuli bali taa.

Ja mõtles mis on seinakella sees,

laulis ali bali tuli bali taa.

Laulis nii, laulis naa, laulis ali bali tuli bali taa.

Siis kui lööma hakkas kell jooksis siga nagu hull,

laulis ali bali tuli bali taa. 

Jänes istus laia raudtee rööpa peal,

laulis ali bali tuli bali taa.

Ja oma hambaid puhastas ta seal,

laulis ali bali tuli bali taa.

Laulis nii, laulis naa, laulis ali bali tuli bali taa.

Siis kui paistsid rongi ääred tegi jänes pikad sääred, laulis ali bali tuli bali taa. 

Kukk istus kana pesa serva peal,

laulis ali bali tuli bali taa.

Ja mõtles mis teeb kana seal,

laulis ali bali tuli bali taa.

Laulis nii, laulis naa, laulis ali bali tuli bali taa.

Siis kui pessa veeres muna kuke palgel tõusis puna, laulis ali bali tuli bali taa. 



32.    Miki merehädas   


Nüüd Miki läeb Piiritalt merele väikse valge süstaga

ja õrnalt seal kiigutab laineke, Miki laulab rõõmuga.

Hiuli-hei, siit üle vee Mikit viib kaugele meretee.

Hiuli-hei, meremees hei, laine käib kõrgele. 

Siis tuul süsta rannast viib kaugele, rand näib kui sininiit.

Oi, oi, oi, mis kerkib seal lainetest? See kole merehiid.

Sind otsinud ammu olen ju ma, ha, ha, ha, ha, ha, ha, haa!

Ei enam pääse minu käest sa, ha, ha, ha, ha, ha, ha, haa!

Oi, oi, oi, oi! Kardan nii sind, Halasta veelkord palun nüüd sind!

Nii väike olen, kaitsta ei saa end, Merehiid säästa mind.

Merele kaasa viin ma su siit, ha, ha, ha, ha, ha, ha, haa! 

Siis noorkotkad rannalt saabusid, tulid appi Mikkile

ja Merehiiu minema ajasid, viisid Miki rannale.

:,:Hiiuli-hei, meremees hei, Mikit viib koju meretee!

Hiiuli-hei, meremees hei! Rõõmuga laulame! 
 
 
 
 

33.  Ütle meri mu meri 

    

Merel puhumas on tuuled,

tuuled need on trotsi täis.

Kas mind suudlesid su huuled

või ehk tuul neist üle käis?

      Ütle meri mu meri miks siia mind tõid?

      Ütle meri mu meri kas ma lahkuda võin? 

Mere kohal särab taevas,

taevas see on tähti täis.

Palju tähti alla langes,

palju rohkem alles jäi.

      Ütle meri mu meri… 

Mere kaldal liivaluited,

luited need on jälgi täis.

Kes need jäljed siia jättis?

Kes neid jälgi mööda käis?

      Ütle meri mu meri… 

Merevetel sõitvad laevad,

palju laevu merre jäi.

Mere kohal särab taevas,

taevas see on tähti täis.

      Ütle meri mu meri… 
 
 


34.  Ei me ette tea   


Kui olin väike tütarlaps,

küsisin emalt, mis saab kord meist?

Kas on me elu helge ja hea,

õrnalt mul vastas ta:

     Ei me ette tea mis elu meil tuua võib,

     kui ometi see mis peab - tuleb kindlalt kõik. 

Möödusid aastad, saabus aeg

mil süda armastust tunda mul sai.

Kas on kõik päevad päikest meil täis -

armsam mul vastas vaid:

      Ei me ette tea… 

Nüüd kus mul endal lapsed on,

küsivad nemad - mis saab kord meist?

Kas on me elu helge ja hea ?

Õrnalt ma räägin neil:

      Ei me ette tea… 
 
 
 

35.  Tüdruk   


Öö saabunud sadama üle,

laiutab lahtede suus.

Tähtede helkivas süles

naeratab kullane kuu.

Tean, et mu tüdruk sa magad,

tean, et sind suigutab tuul.

Sinust mu akende taga

jutustab kullane kuu.

    Tüdruk, armastan päikest ja tuuli,

    tüdruk, sinust ma unistan vaid.

    Oi neid kirsina punavaid huuli,

    tüdruk, ütle mul, kust sa neid said! 

Kauguste kutset kui kuulen,

see mind nii rahutuks teeb.

Selles on meri ja tuuled,

selles on sinavad veed.

Sinul ja tormil ja taeval,

midagi ühist on teil.

Koos mulle meenute laeval

pikil ja pimedal öil.

    Tüdruk, armastan päikest ja tuuli… 

Reelingul naadlun ja laintes

otse su pilku kui näeks.

Karide kohinas kuulen

palvet, su juurde et jääks.

Sinule andsin kord sõna,

usu, ma seda ka pean.

Sina ja meri ja mina -

üks neist on liigne, ma tean.

    Tüdruk, armastan päikest ja tuuli… 



36.  Taat ära maga 

  

:,:Taat ära maga, lükka rege taga

sest et hobune on väsinud:,:

      :,:Ilusti, kenasti, neli-viis korda järjesti:,:

:,:Eit tule koju, eit tule koju -

taat tahab sulle musu anda:,:

      Ilusti, kenasti…

:,:Mari jooksis kiirelt üle õue,

Juhan visand talle vett põue:,:

      Ilusti kenasti…

:,:Mari hommikuti tuba pühkis,

Luua varrega ta naba nühkis:,:

      Ilusti, kenasti…

:,:Naabri kuri Muri oli mulle kuri

Ja mind jalasäärest hammustas:,:

      Ilusti, kenasti… 



37.  Üks vanamees raius  


:,:Üks vanamees raius üht jämedat puud

ja ohkas sealjuures - mu kondid ja luud:,:

:,: Kui peremees paremat süüa ei anna

ei suuda ma vaevale vastu küll panna:,: 

:,:Üks vanamees raius üht jämedat puud,

ja ohkas ja vahtis küll tähti ja kuud:,:

:,:Oh oleks mul raha, oh oleks mul vara,

ma võtaksin naise ja kallistaks teda:,: 

:,:Üks vanamees raius üht jämedat puud

ja ohkas ja muigatas mõnuga suud:,:

:,:Oh oleks mul naine, kes järjest mind musiks

ja muside andmisest iial ei väsiks:,: 
 


38.  Vaene mustlane   


Mu akna alla tuli kord vaene mustlane.

Ta võttis kaelast kandle ja seadis häälele. 

Sah vilets, võta raha, tee et saad minema,

ei sinu laulu taha ma iial kuulata. 

See raha jäägu sulle, ta huuled sõnavad,

ehk kallimat veel mulle sa palgaks pühendad. 

Ja enne kui veel vaikis ta huulil viimne hääl,

üks imehelin kostis, mäng algas kandle pääl. 

Ta oskas valust, vihast ja rõõmust mängida,

ka noore armuihast ja õnnest hõisata. 

Mäng viimaks tasakesi seal kõlas lauluna

ja imekurba viisi mees laulis ühes ka. 

Ta mässas häälte vallas, mu vaimu vangistas,

kui kohav merekallas kus lained laksuvas. 

Nii lauldes kokku palmis ta sõnad viisiga

ja küsis igas salmis kus on su kodumaa. 

See laul mind tõmbas kaasa nii arusaamata,

et kuulutasin tasa ja nutsin salaja. 

See ongi mis ma nõudsin, nüüd lausus mustlane,

et sulatada jõudsin sul lauldes südame. 
 
 
 

39.  Ants oli aus saunamees  


Ants oli aus saunamees,

saun oli suure metsa sees.

Hundid, karud käisid seal,

rebane istus katusel.

:,:Ai juuli valleraa, Ants sõitis Tallinna,

et raha polnud tal ta sõitis pingi all:,: 

Ants läks mõisa kaebama

suure uhke tõllaga.

Seitse siga tõlla ees,

vana emis kõige ees.

   Ai juuli valleraa… 

Puupöör oli püksi ees,

sassis habe rinna ees.

Samblatort oli piibu sees,

siiski oli kõigist ees.

   Ai juuli valleraa… 



40.  Lepalind    


Lenda, lenda lepalind, tuhat korda palun sind,

lenda üle suure laia vee, sinna kus mu kullake. 

Lenda kiirel lennul sa, teda minu poolt tervita!

Kui ta küsib, mis ma teen - ütle, et ta järel igatsen! 

Ütle, et ta ei kurvastaks, ütle, et ta nutma ei jääks!

Ehk küll kaugel viibin ma, tulen tagasi ma võitjana. 

Sinu silmad on kui öö, ära õnnetuks mind tee!

Nõnda laulis väike lepalind, kui ta tervitas, mu kallim, sind. 



41.  Eidekene ketrab 

 

Eidekene ketrab, heietab lõnga,

heietab kondisel käel,

:,:värtnakese vurinal laulu lööb kaasa

kuni ta magama jääb:,: 

Eidekene unes näeb kadunud noorust,

kallim tal härraste kokk,

:,:eidekene paneb käed kallimale kaela,

ärgates üles - tal vokk:,: 
 
 
 
 

42.  Abruka valss   


On kusagil lainete süles

üks kaunis ja haljendav saar.

On sinine taevas ta üle

ja meri on sinine ka.

Siin kodune majakas vilgub

ja pardiparv sulistab vees.

Ja meres on säinad ja silgud

ja havid ja ahvenad ka.

    Tule saarele sa, tule saarele sa

    kas uju või sõida või sõua !

    Tule saarele sa, tule saarele sa

    üle lainete pärale jõua! 

Siin pärnad on valvevais õites

ja kaskede rohetav loor.

Siin jaaniööl sõnajalg õitseb

ja kõigile õnne ta toob.

On põliste puude all vaikne,

siit lähevad hirvede teed.

Ja rohi on täis salakäike -

metskitsede rajad on need.

    Tule saarele sa… 

Kui elu meid kaugele kannab,

ja maha jääb kodune saar,

eks jälle siis Abruka rannal

ta lapsed kõik kokku kord saa.

Me tuleme ikka su juurde,

me kodusaar ilus ja hea.

Ei kusagil maailmas suures

sinust paremat paike ei tea.

    Tule saarele sa… 



43.  Ju laias laanes  

 

Ju laias laanes laul vaikinud

ja hõiskamas ei kuule õõbikut.

:,:Oh kaunis võlu, miks jätsid mind,

nüüd kurba valu täis on mu rind:,: 

Mu armas sõber pean jätma sind,

on kustund kõik mis äsja hurmas mind.

:,:Nii ruttu möödus arm üürike,

on sulgend saatus mu õnne tee:,: 

Nüüd kurval meelel läen teele ma,

mind piinab öö ja siin ma üksinda.

:,:Mu süda rahul, täis lootust rind,

sest hele tähena sa juhid mind:,: 
 


44.  Nooruse laul

    

Vennad tehkem puhtaks hääled,

pangem laulud kõlama.

Andkem hoogu heliväele,

noorus peab ju elama.

    :,:Kes võib noorust, noorust keelata

    kui ta tahab, tahab hõisata:,: 

Iga mure mis meid rõhub,

murduma peab laulu ees.

Vägev hõiskelaine lõhub

tõkke mis peab vaba meest.

    Kes võib noorust… 

Neiud teile laulud loome,

nii on lõbus elada.

Rõõmukarikatest joome

tuhat sõõmu korraga.

    Kes võib noorust… 

Kevade võib mööda minna,

sinna parata ei saa,

aga laul mis tuksub rinnas

alati peab kõlama.

    Kes võib noorust… 



45.  Juustekuld 

    

Kallim hõbedaselt sul helgib juba juustekuld,

noorus ajahõlma vaob kiirel sammul elu kaob.

Kuid ma kaunima sind näen, sind näen,

ikka õrnad on su käed.

Kallim kaunima sind näen, ikka õrnad on su käed. 

Kuigi pea on sinul hall, kuigi kahvatu su palg.

Sind ma suudlen täna veel, justkui tookord õitsval teel.

Sa niisama nooreks jääd, sa jääd,

kuulen sinu hella häält.

Kallim sama nooreks jääd, kuulen sinu hella häält. 

Kuigi vananeda võid, jäädvalt noor on armuõis.

Koltund palged meil ei loe, kui on süda hell ja soe.

Ikka armastan ma sind, ma sind.

Ikka nooreks jääb mu hing.

Kallim armastan ma sind, ikka nooreks jääb mu hing. 
 
 
  
 

46.  Meremeeste valss  

 

Näe tulnud randa meremees,

kes kaua ujunud kauges vees.

Ta harksijalu püstipä

nii uhkelt rannas ringi käib. 

   Ta vaaladega võitles ja haidega sõitles

   kui kippusid teda nad neelama.

   Delfiine ta manitses, tormegi talitses,

   krabide lapsi käis keelamas. 

Nüüd kodukandis tähtsust täis -

ta meile kõigile nii näis,

et kaugel merereisil seal

mees istunud neptuni trooni peal. 

   Ta vaaladega võitles… 



47.  Kui kodunt kord laia maailma  


Kui kodunt kord laia maailma

kord astusin sügiseööl,

siis pisar see paisus mul silma,

kurb oli mul süda ja meel.

Mu neidu veel kord hoidsin hõlmas,

tal tasa siis värises rind

ja nüüdki veel kajab mul kõrvus

kui lausus ta - armastan sind. 

Mu jalg laias ilmas nüüd rändab

ju mõndagi aega ju veel.

Su poole mu igatsus lendab,

kas ihkab mind sinugi meel.

Mu neiu kuis oled sa ilus,

kui tasa sul variseb rind.

Ma kuulen sind sügise vilus,

et lausaks veel - armastan sind. 

Suur igatsus rinda ei mahu,

su pilk ikka meeles on mul.

Su silmad ei anna mul rahu

ja aina ma sosistan sul

veel oota mu neid kodumaine,

veel ükskord sul väriseb rind

kui olen mul hea armas naine,

siis hõiskan, et armastan sind! 
 
 
 
 

48.  Postipoiss  

  

Palju aastaid mööda läinud sellest a'ast

kui veel olemas ei olnud meie maal

ronge, autosid, jalgrattaid

ega tehtud pikki matkaid

nagu tänapäeval kõikjal näha saad.

    Uhke postipoiss sõitis kord maanteel,

    külast külla, linnast linna viis ta tee.

    Kõigil uudiseid tõi postipoiss kaugelt,

    nüüd vaid möödund ajast mälestus on see, on see 

Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl,

juba kaugelt kõlas aisakella hääl.

Pikas kasukas seal sõitis

mõni rikas linnakaupmees,

uinus mõnusasti, habe härmas tal.

      Uhke postipoiss… 

Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi.

Vahel suudluse ta selle eest siis sai.

Mitu hõberaha taskus

selle vaeva ära tasus,

mida teekond pikk tal kaasa tuua võis.

      Uhke postipoiss… 

Postijaam ja külakõrts need üheskoos.

Soojas kambris oli tuju ikka hoos.

Siis kui jalgu puhkas hobu,

peeti külmarohust lugu.

Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos.

      Uhke postipoiss…. 



49.  Ajaratas   


Nii ajaratas ringi käind,

me kaunid ajad mööda läind,

meil tuleb lahkuda, meil tuleb lahkuda.

    Meid lahkumine kurvaks teeb

    ja süda põues nukralt lööb

    ja hinges raske mul

    ja hinges raske mul. 

Nii ajaratas ringi käind,

me kaunid ajad mööda läind,

meil tuleb lahkuda, meil tuleb lahkuda.

    Nüüd edasi viib jälle tee,

    ei keegi tea, kuhu kulgeb see.

    Õnn kaasa sõbrake,

    õnn kaasa sõbrake! 



50.  Hei vallerii   

  

Ma meremees vahva, mul julge on rind,

hei-vallerii, hei-valleraa.

Ei ühtegi tormi mis kohutuks mind,

hei-vallerii, hurraa.

Mul sadamas ootamas kaunitar neid,

tal ütlen sa oled mu ainuke leid,

hei vallerii, hei valleraa,

hei vallerii, hurraa. 

Mu silmadest armastus iial ei kao,

hei-vallerii, hei-valleraa.

Ma igale annan sest paraja jao,

hei-vallerii, hurraa.

Kui rahagi otsas ja purjus on pää,

üks suudlus mu neiult ja unub kõik see,

hei vallerii, hei valleraa,

hei vallerii, hurraa. 

Nii on minu elu, kui rändaja lind,

hei-vallerii, hei-valleraa.

Jalge all kiigub ja liigub veepind,

hei-vallerii, hurraa.

Ma meremees vahva, mul julge on rind,

ta tuksub vaid sulle ka järgmine kord,

hei vallerii, hei valleraa,

hei vallerii, hurraa. 
 
 


51.  Koduigatsuse laul 


Hämarikus mu mõtteil on tiivad,

nende kohal on kaugus ja öö,

tähistaevas ja kõrbete liivas

koduigatsus sügaval köeb.

Loen aastaid, neid ikka saab palju,

mõtlen: kuhu mu noorus on läin'd?

Kodunurmede kirgastav haljus -

kuis nii lõpmaltult selgena näid. 

Ühel hommikul kõndisin laande,

päike paistis ja lõhnas mu laas.

Eluraamatu kaanest seal kaande

läbilugesin kummargil maas.

Ühest allikast ennast ma nägin -

olin katkenud kuues ja hall,

oli õhtu ja olin ju vana -

koduigatsus südame all. 



52. Laulge poisid 


Laulge poisid, laulge peiud,

laulge naised, laulge neiud -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 

Küll on pulma, küll on saaja,

küll on noorel paaril maja -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 

Sööge saia, sööge liha,

jätke jonn ja jätke viha -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 

Unustage tööd ja piina,

jooge õlut, jooge viina -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 

Siin on neiud noorukesed,

just kui roosinupukesed -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 

Poisid, miks veel pill ei hüüa,

mina tahan tantsu lüüa -

hõissa ja hõissassa, hõissa ja hõissassa! 



53.   Kallike kaugel 


Kas tead ka mu kallike kaugel kui väga ma igatsen sind.

Su pärast mul pisarad laugel ja tugevalt tuksub mu rind.

Kas tead ka mu kallim, et kannan su pilti ma südame sees

ja õhtul kui voodisse heidan, ja õhtul kui voodisse heidan,

ja õhtul kui voodisse heidan ta uneski seisab mu ees. 

Ei sina mu meelest ei lähe, sind igatseb süda ja meel,

niikaua kui taevast on näha ja hiilgavad tähed mu eel

sa oled kui õhtune päike kui ilusaim Eedeni õis.

Sa oled kui lilleke väike, sa oled kui lilleke väike,

sa oled kui lilleke väike mis üleni õisi on täis. 

Ma tean, et sa põlgad mind ära ja külm on mu vastu su rind,

ma tean, et sul on keegi teine, sul õigus on põlata mind.

Oh, põlga kuid siiski veel sulle saab tuksuma ikka mu rind,

ehk kadunud oled küll mulle, ehk kadunud oled küll mulle,

ehk kadunud oled küll mulle, ma siiski ei unusta sind. 
 
 
 
 
54.   Üks kask meil kasvab õues        

             

    Üks kask meil kasvab õues,

    just maja ukse ees,

    :,: see oli lapsepõlves

    mu armas seltsimees.:,: 

    Ta andis vilu, varju,

    ta mahl mind kosutas,

    ta kohin sagedasti

    mu südant jahutas. 

    Kui suureks sain siis pidin

    ma kasest lahkuma,

    ma tahtsin viimast korda

    ta all veel istuda. 

    Ta lehed kohisesid,

    kui lausuks salaja;

    jää sõber isamaale,

    siit leiad rahu sa! 

    Nüüd olen kodust kaugel

    ja mõnda vaeva näind,

    ja mõni kallis lootus

    on minul tühja läind. 

    Ei kase kohin taha

    mu meelest kaduda,

    vaid kostab mulle kõrva:

    siit leiad rahu sa! 
     


55.   Üks noormees ja neiu 

  

Üks noormees ja neiu kord seisid metsateel,

seal linnud laulsid puies ja päike säras veel.

Siis korraga parv sääski neis hammustamas käis,

neid piiras kari lehmi - küll tont tegi hinge täis!

    Aga neidudel meeldib see väga,

    see on neidude südamesoov,

    igal õhtul kui voodisse läevad

    ainult poissmeestest näevad nad und.

Poiss ostis neiul püksid ja siidi kombinee,

Siis küsis - kallis Kati, kus on sinu kambrike

Ja kui poiss kambri jõudis, tal tee peal seisis äi,

Mis ütles poisi süda - küll tont tegi hinge täis!

    Aga neidudel meeldib …… 
     
     


56.  Ma otsin sellist naist     


Ma otsin sellist naist kel oleks ühte-teist

sest abielus kapital on kõlblik igal a'al. 

Mu süda ihkab laulda ja tantsida mu sees

kui leiaks hüva naise, siis oleks tehtud mees. 

Ei nõua temalt ma, et ingel oleks ta,

vaid pattu ärgu tehku ta - hää olgu minuga. 



57.  Naabri Mari    

   

Kuule, kuis Naabri Mari laulab,

Nõnda et ööbik teda kuulab.

Ei nii lõo lõõritse, Naabri Mari laulab,

Ega ööbik häälitse, Naabri Mari laulab. 

Mehed kõik jäävad mõnutsema,

Naised ei hakka sõnutsema.

Kõik nad tah'vad kuulata, Naabri Mari laulab,

Himu ühes kuuluta, Naabri Mari laulab. 

Lõbusat naabri Marist neiut

Loodavad mõrsjaks saada peiud,

Et saaks koju linnuk'se, kes nii kaunilt laulab,

Korjab hingest pinnuk'se, sest et ikka laulab. 



58.   Padespan 


Anna andeks, anna andeks, et armastan sind,

Et sinule ainult siis tuksub mu rind.

Ei iialgi loota küll tohi vist ma,

Et sina mind armas võiks armasta ka.  

Anna andeks, anna andeks, et armastan sind

Ja sinule üksinda tuksub mu rind.

Kui tahad mind põlata, põlga siis mind,

Ma lähen ja leinan ja armastan sind. 

Et lahkud sa minust see raske on mul,

Ei vannet ma murra mis annud ma sul.

Mul armas sa oled ja armsaks sa jääd,

Ei teised siin ilmas mind troostida saa. 

Võib-olla, et elus veel muutub su meel

Ja tuled mu juurde veelkord õhtu eel.

Oh, kallim kui armus siis suudled sa mind,

Ma selle eest surmani tunneksin sind. 



59.  Saaremaa valss   


 Seal laupäeva õhtuselt lõhnavad kased,

kui nendesse vajutad hõõguva näo.

Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,

et õnne vaid kauguses kukuvad käod. 

   Refr: Oh keeruta, lennuta, linalakk-neidu,

   kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb.

   :,:Ei sellist küll maailmas kusagil leidu

   kui Saaremaa heinamaad juunikuu ööl.:,: 

Ning hämaras toomepuu lumena valev

on sinule hõiskavaid ööbikuid täis.

Miks muidu su huuled ja õhetav pale

nii õunapuu õiele sarnane näib?

   Refr: Oh keeruta ….. 

Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,

öövaikuses lauludest helisev nurm.

On pilvedest helendav taevas su üle

ja kirgliku suudluse esmane hurm.

   Refr: Oh keeruta ….. 

Just sellisel heinamaal peamegi pidu,

kus hämarik koidule ulatab käe.

On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund

see tööde ja murede küllane päev.

   Refr: Oh keeruta, kudruta kavalat juttu,

   noor, vallatlev, kelmikas meremees sa!

   :,:Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,

   et linalakk-neidu sa püüda ei saa.:,: 
 


60.   Marjule    


:,:Väike Manni, tillu Anni

lähvad metsa marjule,:,:

:,:väike Minni, tillu Ninni

ruttu, ruttu järele.:,: 

:,:Korv on Mannil, korv on Annil,

Ninnil, Minnil korv on ka,:,:

:,:leiba Ninnil, leiba Minnil,

Annil, Mannil leiba ka.:,: 

:,:Tipa-tapa! Vaata papa!

Meie lähme marjule,:,:

:,:Oh mis kena! Vaata, ema:

meie lähme marjule!:,: 



61.  Las mööduvad aastad  


Kui kevad kord saabub ja soojaks läeb tuul

siis õunapuu õisi on langemas puult

ja suvega tuleb lilleküllane aas

ning sügise saabudes kuldlehed on maas.

   :,:Las mööduvad aastad, las halliks läeb pea,

       kui tagasi vaatad on hingel nii hea.:,: 

Kui sul elutuultes kord lõpemas ramm,

äkki leiad, et juustest kergelt läbi käib kamm

ja lapsed on suured, igal neist oma tee,

kodutares neil juured - see rõõmu sul teeb.

    Las mööduvad aastad…. 

Nii kevad kui noorus kord lõppema peab

ja talvesse kaasa sa võtad kõik hea.

Veel tunned sa rõõmu oma elust ja tööst

kui möödunust mõtled - polnud asjata see.

    Las mööduvad aastad…. 



62.  Umpa, Umpa   


Kui mina alles, umpa, umpa,

noor veel olin, umpa, umpa

tuli mulle piibutuju, umpa, umpa-aa.

    :,:Piibu tegin kasetohust, umpa, umpa-aa,

        tubakakoti lambanahast, umpa, umpa-aa!:,:

Läksime siis umpa, umpa,

kahekesi, umpa, umpa,

naabritalu aida taha, umpa, umpa-aa!

    :,:Naabritalu aida taha, umpa, umpa-aa,

            sinna istusime maha, umpa, umpa-aa!:,:

Juku mättalt, umpa, umpa,

sammalt võttis, umpa, umpa,

ja siis piibu sisse toppis, umpa, umpa-aa!

    :,:Oh mis tore see siis oli, umpa, umpa-aa,

        kui sealt suitsu välja tuli, umpa, umpa-aa!:,:

Minu õde, umpa, umpa,

nii kui sõge, umpa, umpa,

tuhat-tulist jooksis koju, umpa, umpa-aa!

    :,:Ütles emale:"Kas tead",umpa,umpa-aa,

    "meie Jukul piip on juba!" umpa, umpa-aa!:,:

Piip siis kohe, umpa, umpa,

ära võeti, umpa, umpa,

raiepaku peale pandi, umpa, umpa-aa!

    :,:Oh, mis hale see siis oli, umpa,umpa-aa,

    kui see kirves piipu lõhkus, umpa, umpa-aa!:,: 
 
 


63.  Mu isamaa armas  


Mu isamaa armas, kus sündinud ma,

sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga,

sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! 

Ei seedrid, ei palmid, ei kasva me maal,

meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka,

meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka. 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal,

kuid viljakandvat mulda on küllalt igalpool,

kuid viljakandvat mulda on küllalt igalpool. 

Oh, õitse veel kaua, mu isade maa,

see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka,

see maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka. 

Su hooleks end annan ja truuks sulle jään

kuni ma ükskord suren ja oma hauda läen,

kuni ma ükskord suren ja oma hauda läen. 
 



64.  On kallis mulle kodupaik  


On kallis mulle kodupaik,

nii hea on olla siin, nii hea on olla siin.

Kui palju muljeid ilusaid

siit kaasa ikka viin!

     Mind ootab varjurohke aed,

     jõekaldal pilliroog ja vaikne vetevoog.

     Siin möödus meie noorusaeg,

     siin kasvasime koos. 

Kui kauniks meie kask on saand,

tast sirgund kahar puu, tast sirgund kahar puu.

Siin ööbik laulis ilmast-maast

ja meid ei märgand kuu.

     Kas suurem rõõm mul olla võis,

et sa mu kaasaks said, mu armsaks kaasaks said.

    Sa mulle elus õnne tõid,

    ja päevi kaunimaid. 

On kallim mulle kodupaik,

nii hea on olla siin, nii hea on olla siin!

Kui palju muljeid ilusaid

siit kaasa ikka viin!

  
  


65.  Mulgimaal   


Mulgimaal sääl on hea elada,

kõikjal ilus loodus, viljakandev ka.

Sääl on uhked metsasalud,

suured jõukad eesti talud,

kena neiu säält kaasakski saad.

Kes on sündinud, kasvanud sääl,

sellel armsaks saan'd on ilus Mulgimaa.

Kus on punapõskne neiu keda tublid eesti peiud

kosja minnes ei unusta saa.

   :,:Tule mulle Manni, armastan vaid sind,

       ainult sind taha ma kaasaks kosida.:,: 

Väike Viljandi - mulgi päälinn,

juba palju aastaid püsinud on siin.

Ei läe meelest lossimäed

kust nii armsalt käsikäes,

armun'd olles meil tee läbi viis.

Ja all orus sääl peegeldub järv,

suveõhtul mõnus aerutada sääl,

kui sul kaasas väike neiu keda siis kui sirgud peiuks

kosja minnes ei unusta saa.

      Tule mulle Manni . . . 

Aastad mööduvad, vanaks kord saad

aga Mulgimaa sul meelde ikka jääb.

Elad sääl või oled kaugel

rõõmust särab pisar laugel

kui sa terviseid saad Mulgimaalt.

Tuleks noorus veel kord tagasi,

ei mind tuuled enam kaugele säält viiks.

Siiski õnnelik mu elu - sest mul kaasas mulgi neiu

kellel laulsin ma laulu kord nii:

      Tule mulle Manni. . . 



66.   Roosiaias  


Roosiaias kõndis nägus neid,

Võlub austajate südameid.

:,:Tema ümber roosid kaunimad,

okkad tork'vad kui neid puudutad.:,: 

Neiuke miks kõnnid üksinda,

Kardad sa, et võiksin salaja,

:,:murda vast ehk kõige kaunima

roosi mis võib leida aia sees.:,: 

Mälestuseks neiult roosi sain,

Teda unustada ma ei või.

:,:Roosiaeda veelkord külastan,

võtan kaasa roosi kaunima.:,: 
 



67.  Seal kus rukkiväli   


Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub,

kõrge kuusik kohab mäenõlvakul,

väike majakene maantee ääres seisab,

lapsepõlve kodu oli seal kord mul.

Palju päikest oli seal ja palju lilli,

rõõmsalt mängisin ma lehis puie all.

Kallis mälestus, mis mul neist päevist jäänud,

seisab kustumata hinges sügaval. 

Olen vanaks jäänd ja mälestusis elan,

noorepõlve unistusteriigis veel.

Mis kord lapsemeeli avatledes täitis,

seisab vanal selgelt vaimusilma ees.

Kodus oli kõik, mis ihaldasin iial,

ehk küll hilja seda mõistsin hinnata.

Sealt mind vanemad kord saatsid eluteele,

nüüd nad pandud musta mulda puhkama. 

Seal kus sinijõge mere poole veereb,

pajud põlvitavad selges kaldavees,

laia luha kohal luigeparvi keerleb,

minu lapsepõlve kodu oli see.

Kodu kunagi ei lähe minu meelest,

kaitses hellalt mind seal isa-ema hool.

Julgel sammul läksin sealt ma eluteele,

õnne otsinud nüüd olen igalt poolt. 

Seal kus kitsas rada metsast läbi ruttab,

linnulaulu täis on vaiksed hommikud,

iga paik on mulle kodune ja tuttav,

lapsepõlvekodu oli seal kord mul.

Kaugelt võõrsilt kannavad mind ikka mõtted,

jälle kalli kodu poole tagasi,

ehk küll palju pikki aastaid mööda läinud,

lapsekodu ei kao meelest iialgi.



68. Kord mõtetes istus 


Kord mõtetes istus, üks emake nii,

üks emake nii,

:,: ei tea kus rändab mu pojake prii. :,: 

Ta kodust läks välja nii haledalt mult,

nii haledalt mult,

:,: ei tea kas iial saan sõnumeid sult. :,: 

Ta kaugel on ära, ei tagasi veel,

ei tagasi veel,

:,: oh kaitsku sind Jumal sääl võõramaa teel. :,: 
 


69. Roosa, Roosa 


Esmaspäeval Tallinna linnas

kena neidu tundsin ma.

   :,:Roosa, Roosa sa minu Roosa,

      Roosa sind mina armastan. :,: 

Teisipäeval süda mures

selle neiu järele.

   Roosa, Roosa… 

Kolmapäeval kõndisime

kena rohuaia sees.

   Roosa, Roosa… 

Neljapäeval vannub truudust

peiu neiu rinna naal.

   Roosa, Roosa… 

Reedel lähme papi juurde,

meid saab kokku laulatud.

   Roosa, Roosa… 

Laupääl on meil pulmapidu,

meist saab kokku kena paar.

   Roosa, Roosa… 

Pühapäeval puhkasime

rahus unevoodi sees.

   Roosa, Roosa… 

Esmaspäeval juba riius

noorik nutab hingepiinas.

   :,: Roosa, Roosa sa minu Roosa

       sind mina enam ei armasta. :,: 



70.  Koduküla nõmmed   


Koduküla nõmmed, vaikne mererand,

mis mind lapsepõlves unele suigutand.

Koduküla neiust järel jäänd mälestus,

Iial ta sarnast ei leidu, hinges vaid igatsus.

   :,: Kodu armas, mul meenub kui vaikne nutt,

       järele jäänud on sellest vaid muinasjutt. :,: 

Meenuvad mul mõtted unelmate maast,

Helisevad viisid kurvalt mu kallimast.

Mööda raskeid radu vaibinud tuuleiil,

Saabund rinda rahu, lõpnud kõik valu ja piin.

   :,: Kahju elust mis õitseb, et närtsida,

       suur õnn ja valu iial ei kordu ta. :,:



71.  Pea oitsvad roosid     


Pea õitsvad roosid, pea õitsvad lilled,

pea õitseb lill ära-unusta-mind

      :,:Ma ütlen veel üks kord, noorus on ilus aeg,

          noorus ei tule iial tagasi.:,:

Üht neidu kaunist, kel sinisilmad,

ma armsaks pean nii lõpmata.

      Ma ütlen veel üks kord …..

Kui oled noor - siis ikka laula,

laul vaimustab ja liidab meid.

      Ma ütlen veel üks kord …..

Aeg ruttab edasi, viib kaasa elu,

seepärast noorust - laul, hoia saa!

:,:Ma ütlen veel üks kord: laul on me noorusaeg.

Laulust ei tule iial loobuda! :,: 

 100. Kui kallist kodust läksin   (RL-34)

Kui kallist kodust läksin ma kurvalt kaugele, ma kurvalt kaugele,

siis ütles kase varjul mu hella neiuke:

"Nii selge kui see allik on minu armastus, on minu armastus,

siit käib veel õhtu õhul su järel igatsus."

       Minu süda on kui Emajõgi,

       voolab vaikselt, tundmata ta põhi.

       :,:Täna võid sa neidu armasta,

     kuid homme vaata, kuidas temast lahti saad:,:

Ma nägin mõnda kaske ja mõnda allikat,

ja mõnda allikat; ma nagin mõnda neidu

mul naeratelevat: ei olnud kask, ei allik

nii armas ometi, nii armas ometi,

ei vaat'nud võõras neiu nii õrnalt iialgi.

      Minu süda …..

Kui kaugelt jälle koju ma rõõmul rändasin,

ma rõõmul rändasin ja allikat ja kaske

ma jälle tervitin: kask oli ära kuivand

ja allik mudane, ja allik mudane;

mu neiu oli läinud ju teise kaenlasse.

      Minu süda ….. 

Your browser may not support display of this image.  
 
 
 72. Me oleme pillimehed  


:,: Me oleme pillimehed

ja tuleme kaugelt maalt.:,:

Mina aga mõistan mängida,

meie aga mõistame mängida,

mina aga mängin viiulit,

meie aga mängime viiulit -

:,: kiiga, kääga, kiiga, kääga,

    kiiga, kääga viiulit.:,: 

:,: Me oleme pillimehed

ja tuleme kaugelt maalt.:,:

Mina aga mõistan mängida,

meie aga mõistame mängida,

mina aga mängin pasunat,

meie aga mängime pasunat -

:,:tuu-tu-luutu, tuu-tu-luutu,

    tuu-tu-luutu pasunat.:,: 

:,: Me oleme pillimehed

ja tuleme kaugelt maalt.:,:

Mina aga mõistan mängida,

meie aga mõistame mängida,

mina aga mängin klaverit,

meie aga mängime klaverit -

:,: klimpa-klampa, klimpa-klampa,

    klimpa-klampa klaverit.:,: 
 
 

    73.  Siidilipp ja hõbepurjed  


    Siidilipp ja hõbepurjed,             

    Kuldne laev läks merele, vallera!

      Siidilipp ja hõbepurjed,

      Kuldne laev läks merele, vallera!

    Laeval olid noored mehed,

    Keda hüütaks' madrusteks, vallera!

      Laev sai laintest randa aetud.

      Ankur lasti meresse, vallera!

    Sinna tuli ilus neiu

    Oma venda otsima, vallera!

      Noored mehed, kenad mehed,

      Olete mu venda näind? Vallera!

    Neiukene, noorukene

    Kuidas vend sul välja näeb? Vallera!

      Vennal olid sinisilmad,

      Lokis juuks ja kübar pääs, vallera!

    Ütle kena neiukene,

    Mida annad leidjale? Vallera!

      Esimesel' leidijale

      Annan siidirätiku, vallera!

    Teisele ma leidijale

    Annan kuldse sõrmuse, vallera!

      Kolmandale, kenamale

      Annan iseenese, vallera!

    Tahan talle eluaja

    Olla purjepesija, vallera!

      Ja siis noored mehed läksid

      Merel' rõõmsa lauluga, vallera! 



74.  Kurblik on poissmehe elu  


Küll kurblik on poissmehe elu,

häämeelega võtaks ma naist;

:,:aga pagan, see teeb mull' päävalu,

ei leia ma üht ega teist. :,:

     Mis meil viga elada, poissmehe põlve pidada,

     talu tütreid kosida ja nendelt musu norida.

     Trul-lal-la, trul-lal-la, mis meil viga elada,

     talu tütreid kosida ja nendelt musu norida. 

Küll olen ma kosjas ka käinud,

nii ligidal kaugemal ka

:,: ja tihti ka neidusi näinud,

kes meelest mul ära ei lä'e. :,:

     Kuid mis meil viga elada… 

Kord tegin ma sellest ka juttu:

mu neiu, ma võtan su ä'ä.

:,: Siis anti mull' vastuseks ruttu:

oh talumats, sulle ma ei lä'e! :,:

     Kuid mis meil viga elada…



 75.    Veski Tiiu   


Kus on veel nii kena neiu,

kui mu kallis veski Tiiu,

:,: ütelge mu noored peiud,

tooge välja omad neiud. :,:

    Tiiu kallis, Tiiu armas,

    Tiiu iga tööle karmas.

    Tiiu kallis, Tiiu armas,

    Tiiu musu hästi magus.

    Tiiu kallis, Tiiu armas,

    Tiiu musu magus. 

Tiiu kenad sinisilmad

on kui taevatähed, hellad.

:,: Kes neid silmi korra näinud,

selle rinnust rahu läinud. :,:

    Tiiu kallis, Tiiu armas … 

Veski eide ainus vara,

selle kosin varsti ära.

:,: Sest sa pühi puhtaks huuled,

külapoiss, kui Tiiust kuuled. :,:

    Tiiu kallis, Tiiu armas … 



    76.  Mu isamaa, mu õnn ja rõõm


    Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,

    kui kaunis oled sa!
    Ei leia mina iial teal
    see suure, laia ilma peal,
    mis mul nii armas oleks ka,
    kui sa, mu isamaa!

    Sa oled mind ju sünnitand
    ja üles kasvatand;
    sind tänan mina alati
    ja jään sull' truuiks surmani,
    mul kõige armsam oled sa,
    mu kallis isamaa!

    Su üle Jumal valvaku
    mu armas isamaa!
    Ta olgu sinu kaitseja
    ja võtku rohkest õnnista,
    mis iial ette võtad sa,
    mu kallis isamaa!

     

Your browser may not support display of this image.  
 
 77.   Piibulaul   


Armsad sõbrad, võtkem kuulda, trillalaa, trallalaa,

mis ma teile tahan laulda, trillalaa, trallalaa.

Oma väiksest piibust ma tahan teile rääkida,

trillalaa, trallalaa - :,:sind mina ikka armastan:,: 

Kui mina õhtu voodi heidan, trillalaa, trallalaa

oma piibu kaissu võtan, trillalaa, trallalaa,

magust musu annan tal sest, et naine puudub mul,

trillalaa, trallalaa - :,:sind mina ikka armastan:,: 

Kui mina ükskord naise võtan, trillalaa, trallalaa,

siis ma temalt kohe nõuan, trillalaa, trallalaa,

minu piipu peab ta iga nädal pesema,

trillalaa, trallalaa - :,:sind mina ikka armastan:,: 

Kui mina ükskord ära suren, trillalaa, trallalaa,

siis kirjutage risti peale, trillalaa, trallalaa:

siin puhkab piip ja piibumees, kes eluaeg oli suitsu sees,

trillalaa, trallalaa - :,:sind mina ikka armastan:,: 
 

     

78.     Sõber Villi   


     Me oleme kaks lõbusamat sõpra,

     mu sõber Villi ja ma ka.

     Me sarnast teist ei kuskil ilmas leidu,

     kui sõber Villi ja ma ka.

    Me õppisime ühte neidu tundma,

    mu sõber Villi ja ma ka

    ja hakkasime teda armastama,

    mu sõber Villi ja ma ka.

     Neiu sinisilmist tõusis meile tuju,

     mu sõbral Villil ja mul ka

     ja kallistades andis Villil musi

     ja vahel suudles ta mind ka.

    See lugu hoopis ununenud oli,

    mu sõbral Villil ja mul ka,

    kui ühel päeval Villil tuli kiri

    ja teise kirja sain ma ka.

     Neiu kirjutas, et asjalugu paha

     on sõbral Villil ja mul ka,

     et armastuse eest peab maksma raha,

     mu sõber Villi ja ma ka.

    Kaks poissi löövad kohtusaalis pilli

    ja kohtuotsust ootavad,

    neist üks nääb välja nagu sõber Villi

    ja teine punktipealt kui ma.

     Me kohtuotsus selline siis oli,

     mu sõbral Villil ja mul ka,

     et lapsed jäävad Villi kasvatada

     aga naist pean toitma ma. 



79.   Kalevite kants   


Võid käia läbi ilmamaa,

ei säärast linna leia sa,

mis oleks kaunim Tallinnast

ja kuulsam juba muinasaast.

On palju murtud piikisid

küll vastu tema müürisisd,

kui lõppes aga sõjatants

jäi võitjaks Kalevite kants. 

Ta tornid paistvad kaugele,

nii maale kui ka merele.

Kui oled käinud võõraid teid,

lööb süda kiirelt, kui näed neid.

On ilmas palju neidusid,

neist kaunid on ju mõnedki.

Kuid kaunimad küll elamas

mu armsas vanas Tallinnas. 


 

80.   Hulkuri valss   


Lossides krahvidel pulmad on hoos,

Kus mõrsjal on kroonitud pää,

Seal voolamas śampanja, viin ja sartröös,

Kuid südamed külmad kui jää.

     Siis meeleldi maanteel ma tantsin,

     Kus metsade, tormide laul,

     Seda marulist hulkuri valssi,

     Tule minuga, neiu, ahoi! 

Tähis on taevas ja kumamas kuu,

Kui kristallid säravad nad,

Kuid hulgust ei sugugi segamas see,

Kui mõrsjaga teed astuvad.

     Siis meeleldi maanteel ….

    

Ei hulguse armastus tooruseks läe,

Tal süda on puhas ja prii,

Ka tema võib armsamat kallistada

Ja õnne tal näidatagi.

     Siis meeleldi maanteel …. 

Nüüd rändan siin ilmas kui põlat' pajats

Mul südames kurbuse joon,

Kuid mõrsjaga olen kui ööbiku paar,

Hüüab elu meil: õnne teil toon!

     Siis meeledi maanteel …. 
 


81.   Mu esivanemad   


Seal kaugel on üks maa, mis armas mulle otsata.

Seal lastena kord mängisid ja rõõmsalt üles kasvasid

mu esivanemad. 

Sind näha ihkan ma, mu vanemate sünnimaa,

et käia samu radasid ja mängi' samu mängusid

kui mu esivanemad. 

Siin kaugel kodumaast, siin läänekaldal elan ma,

kuid sama keelt püüan rääkida ja samu laule laulda ka

kui mu esivanemad. 



82.   Tinna  


Elu ilusam tants on tinna, seda tantsitakse nõnda:

samm ette, samm taha ja kükakile maha. 

Üks kass läks üle silla, ta saba tegi tilla-tilla,

ta ütles, las tulla, ja kraapis peale mulla. 

Minu esimene pruut oli Ida, seda tühja ma ei kiida

aga teine pruut oli Lonni, ta uppus solgitünni. 

Kõige ilusam mees on miilits, kes nurga taga hiilib,

ta raha meilt korjab ja ülemusi orjab. 

Poiss viskas varblast kiviga ja varblane lendas minema.

ta lendas katuseharjale ja teise varblase turjale. 
 



83.   Pulmalust  

 

Oh seda elu ja õnne, oh seda pidu ja põlve,

oh seda lusti ja rõõmu,

torupill kui kutsub meid tantsma.

:,:Tril-lal-la, tral-lal-la, pane pulma jalg alla,

võta pill siis kätte ja astu meie ette.:,: 

Ilust pulma pilli ja laulu, lõbust mängu, nalja ja tralli!

Seda lõbu, lusti ja rõõmu,

kaerajaani, tuljaku tantsu.

:,:Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi,

kirp aknast välja, nahkpüksid jalga! :,: 
 
 
 
 

84. Vaikne kena kohakene   


Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani.

Armas isamajakene minu meeles alati.

Minu isamajakene linnupesa sarnane,

:,:mina nagu linnukene igatsen ta jarele:,:

    Seal mind ema ilmal toonud,

    seal mind kandis käte peal,

    seal ta mind on õpetanud,

    oh sa helde ema meel.

    Selge allikas seal jookseb,

    sealt ma lapsepolves jõin,

    :,:kenas koplis paju õitseb,

    sealt ma pajupilli tõin.:,:

Kena sirge kask seal seisab,

sellest magust mahla sain.

Pihlapuu seal õues õitseb,

selle okstelt marju sõin.

Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani.

:,:Armas isamajakene minu meeles alati.:,:



85. Meil tuuled sõnumeid tõivad   


Meil' tuuled sõnumeid tõivad,

et tormid tõusevad.

Siis lained laulu lõivad,

meil purjed paisuvad.

    Nii, nii, nii, nii merela laulud kõlavad.

    Nii, nii, nii, nii laulud kõlavad.

Kui vingudes tuiskavad tormid

ja sünge on meri kui öö,

kui mässavad lained karmid

ja purjeis käimas on töö.

    Siis,siis,siis,siis tardume innula vaatama,

    Siis,siis,siis,siis põksuma süda meil lööb.

Kui lainete rahutus raugeb

ja purjele puhkust toob,

kui päikene loodele langeb

ja kulda laineile loob.

    Siis, siis, siis, siis jälle me laulud kõlavad,

    Siis, siis, siis, siis laulud kõlavad.



86. Kui ootab sadam   

 

Ma ei näe, kuidas tuul su juustes puhub,

ehavärv mängib koduranna veel.

Ma ei näe, kuidas und otsid põuasel öö1,

Sest mu laev on ikka alles teel.

     Kui sadam ootab koju vaid üht ainust laeva,

     Siis sada meest seal sada rõõmu leiab eest.

     Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva,

     Siis ootad sina vaid ühte meremeest.  

Ma ei näe kuidas peatub sinu põsel

Jaaniöö viimne tõrvatulekeel.

Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind,

Sest mu laev on ikka alles teel.

     Kui sadam ootab ….  

Ma ei näe sind veel laineladvast üle

ega saa sind ka hellitada veel.

Aga kord oled sooldunud süles mul sa,

Sest mu laev on juba koduteel.

     Kui sadam ootab …. 
 
 


87. Mulk on ikka uhke mees   


Mulk on ikka uhke mees oma Abja valla sees.

Trimpab veini kapaga, mõõdab raha vakaga.  

Talu telliskividest, kuue all on sammetvest,

ise priske nagu põis, pale nagu roosiõis.  

Takud on kui sädemed, õues uhked saanid, reed,

igal mulgil kullast uur ja õues seisab tõllakuur .  

Mulk on kange jonnimees, tahab olla teistest ees,

kui läeb lahti laadasõit siis mulgile peab jääma võit.  

Neiud aina ohkavad, kui nad mulki silmavad,

aga tema põlgab neid, ta otsib omasuguseid.  

See peab rikkas olema, keda ükskord kosib ta,

et saaks mitme koormaga veimevakke vedada.  
 
 


88. Sinavad veed     

  

Ei kohta minu teedel verstaposte valgeid,

ei maanteetolm teekaaslaseks mul käi.

Vaid karmid tuuled ikka paitavad mu palgeid,

neid kauneim koduranda maha jäi.

     Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed

     tähed taevas ja majakad maal.

     Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,

     ei see merd iial jätta ei saa.

On noorus tormakas ja karmid tuuled merel,

ning rahutust täis ühteviisi nad.

Ka ühteviisi neile ülistusi laulvad,

nii möirgav torm, kui lainte kanonaad.  

     Oi need sinavad veed  

Ma ankruplatsist, sõber, praegu veel ei hooli,

ei vaikne sadam mind veel meelita.

Ma laintemöllus hoian ikka kindlalt rooli,

las kaovad rannad, kaovad majakad.  

     Oi need sinavad veed  



89. Kodu rannamäel     

   

Roogne katus, roheline sammal,

minu kodu magab rannamäel.

Õnn, mis oli möödund ammu, ammu,

ütle saatus, kas veel teda näen?

Õnn, sest igatsusest heliseb mu viiski.

Õnn, ma ootan sind, sul annan käe.

Õnn, sa varjad end, kuid lõpuks tuled siiski.

Õnn, ma usun sind, mu juurde jääd.

Magab maja, rohtund aia vaikus,

minu õnne nagu varjaks ta.

On ju nii, et alles äsja kaikus

rõõmus laul: siin on mu õnnemaa!  

Õnn, sest igatsusest ….. 

On mul elus raskusi ja rõõme,

nukral meelel tihti ringi käin.

Minu kodu alati mul meeles,

tuhat rõõmu talle võlgu jäin.

Õnn, sest igatsusest ….. 



90. Vilistlaste valss   

   

Siis õitsesid sirelid, toomingasalud,

kui meie jaoks olid nad õisi kõik täis.

Kas kevadest, õnnest või südamevalust,

lõo vallatu pilvedel hõiskamas käis.

    Kord tahaksin näha sind kevades veel,

    kord kohtuda sinuga pargialeel.

    Kord ütelda sulle, et sina vaid tead,

    ma voorusteks tunnistand olen su vead.

    Kord ütelda sulle, et sina vaid tead,

    on voorusteks saanud su vead. 

Sa seisad mu kõrval, kui paikene loojus,

kõik aastate tagant nii kaunima näib.

Su hellus ja sõprus, su südamesoojus,

kui mälestus sinust mul kaaslaseks käib. 

      Kord tahaksin näha sind kevades veel … 

Ja nüüdki veel meenud sa kevades mulle,

ma tõstan pokaali, su terviseks joon.

Sa luba, et viimased sügiselilled

just mina, mu kallis, su aknale toon.  

      Kord tahaksin näha sind kevades veel … 



91. Tormide poeg 

      

Olen tormide poeg, laintes lihvitud mees

ja mind ristitud on mere soolases vees.

Adrupeenrale ma panen puhates pea,

terves ilmas ma teist sellist paika ei tea.  

     Üks soolane suudlus on päikest täis päev.

     Üks soolane suudlus, see meelde mul jääb.

     Ja kui sajakski vihma ja koik viltu mul veaks,

     üks soolane suudlus teeks jälle kõik heaks.  

Oli saatus nii karm, meri lahku viis meid,

sina oled mu arm, sina ainus, mu neid.

Tule tagasi siis, kui sa rahu kord saad,

tea, et ootamas sind mere, kaldal mu paat. 

      Üks soolane suudlus ….. 

Seal, kus karine rand, laine kõrgele käib,

seal on minu maailm, kõik seal kaunina näib.

Ikka igatsen ma ranna päikest ja tuult,

üht suudlust veel kord meremaiguselt suult. 

      Üks soolane suudlus ….. 



92. Merepidu  

    

Valged kajakad kisavad rannal

punapäikese loojangu eel,

tuulekeerises jõuavad randa

valged lained mis murduvad teel

           Meri on, meri jääb, meri olema peab,

          laine laksudes rannale lööb.

          :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin,

               lained mühinal randuvad siis.:,:

Sinimeri su vahusel pinnal

näkineide seal tantsimas näen

ja meri on sünge kui hauas,

ei tähti seal vilkumas näe. 

      Meri on, meri jääb  

Näkineiu sa punud mul pärga

merelainete sügavas vees,

vesiroosidest punutud paelad

minu ümber sa armutult seod. 

      Meri on, meri jääb  
 


93. Poiste laul   

     

:,:Poisid mis te mõtlete ja veel aega viidate?:,:

:,:Parem tulge tantsima, tooge neiud ühes ka!:,:

:,:Kui teid hüüab pidupill, pange rinda roosilill!,:

:,:Pruudi pärgi punuge, ehtige end helmile.:,:

:,:Tehke varsti pulmad ka, esimene olen ma! :,: 



94. Meil aiaäärne tänavas    

  

Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see!

Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime!

Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga,

kust vanataat käekõrval mind tõi tuppa magama!

Kui üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata:

"Laps oota," ütles ta, "see aeg on kiir' küll tulema!"

Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas:

ei pool nii armas olnud seal, kui külatänavas!  
 



95. Laul Põhjamaast     


Põhjamaa, me sünnimaa,

tuulte ja tuisuööde maa,

range maa ja kange maa,

virmaliste maa.

Põhjamaa, me sünnimaa,

iidsete kuuselaante maa,

lainte maa ja ranna maa

sind ei jäta ma.

    On lumme uppund metsasalud,

    vaiksed taliteed,

    nii hellad on su aisakellad,

    lumel laulvad need.

Põhjamaa, me sünnimaa,

karmide meeste kallis maa,

taplemiste tallermaa,

püha kodumaa.

Põhjamaa, me sünnimaa,

hinges sind ikka kannan ma,

kaugeil teil sa kallis meil,

sind ei jäta ma.



96. Aeg miks küll kiirelt läeb   

  

Kui päev uinub päikesemaias

ja kui hämarus puudutab maad,

siis toomedest lõhnavas aias

meie sinuga kohtume taas.

    Aeg, miks küll kiirelt läeb, kaob õnneöö?

    Las hetkeks veel sind enne näen,

    kui ütlen sull': "Head ööd!"

Seal rõõmudest jutustab mulle

tähislaotuse virvendav pind.

Ning tahtmatult sosistan sulle"

"Mu kallis, ma armastan sind."

      Aeg, miks küll ...

Kuu kavalaid pilke siis heidab:

küllap tunnen neid jaanikuu öid!

Ja valgeisse üitesse peidab

sirel lahke ja sõbralik meid.

      Aeg, miks küll ...  
 


97. See Mäeotsa talu   

  

See Mäeotsa talu, tirallalla,

teeb südamele valu, tirallalla,

see Mäeotsa talu teeb südamele valu, tirallalla.  

See talu aida vilus, tirallalla,

sääl magas Mari ilus, tirallalla, jne. ..

Ma läksin aida taha, tirallalla,

ja võtsin saapad maha, tirallalla, jne...

Ma tahtsin koputada, tirallalla,

et Marit äratada, tirallalla, jne. ..

Kuid vana Juhan tuli, tirallalla,

ja teivas seljas oli, tirallalla, jne. ..

Ta ütles: hoia, varas, tirallalla,

kel aia teivas paras, tirallalla, j ne. ..

Koer jooksis mööda küla, tirallalla,

ja ajas mind sääl taga, tirallalla, jne...

Nüüd vana Juhan nutab, tirallalla,

kes Mari ara võtab, tirallalla, jne. ..  

98. Kord ma pargis tukkusin      (RL-43)

Kord ma pargis tukkusin, kisa peale ärkasin.

Eemalt kostis pilli hääl, oh mis suur paraad on seal.

Rabvas jooksis muruna seda imet vaatama.

Ai trika, ai trika, need poisid toredad,

jah sõdurid, jah sõdurid, need mööda marsivad.

Üks, kaks, kolm - kott hakkas nurgas liikuma,

tsimmai-ruudi ralla ja voodi poole kiikuma, tsimmai-ruudi ralla.

:,:Ai tsimmai, tsimmai ah-ah-haa, tsimmai-ruudi ralla.:,:

Kes on paks ja higistab, teisi kokku pigistab.

Kes on liiga lühike, ronib teise kukile.

päevapiltnik nagu kilk palub: veel üks silmapilk!

Ai trika, ai trika … 

Mõni kooliplikake, ise alles titake,

vaatab pealt ja näpp on suus, aga mõttes unistus.

Mõni vana piigake, jäänud jälle kuivale.

Ai trika, ai trika … 
 
 




Comments